Eesti teatas ÜRO-le, et ei pea ränderaamistikku õiguslikult siduvaks

1
752

Eesti saatis ÜRO-le kirja, milles rõhutab eraldi üle, et ei pea eelmise aasta lõpus vastu võetud globaalset ränderaamistikku enda jaoks siduvaks, ehkki sama on kinnitanud eelmine riigikogu, välisminister ja õiguskantsler juba ka dokumendiga ühinemisel.

“Lubage mul rõhutada, et Eesti jaoks ei ole globaalne ränderaamistik rahvusvaheliselt siduv, ei loo Eesti jaoks mingeid õiguslikke kohustusi ega ole ka rahvusvaheline tavaõigus,” kirjutas välisminister Urmas Reinsalu ÜRO Peassamblee presidendile Tijjani Muhammad-Bandele läkitatud kirjas.

Valitsus kiitis Eesti pöördumise heaks eelmisel nädalal, pärast tüli, kui sotsid oma soovi läbi suruda soovisid.

“Pöördumine väljendab seisukohti, et kõigil riikidel on suveräänne õigus otsustada ja määratleda oma riiklikku migratsioonipoliitikat ning tagada selle kooskõla üldise rahvusvahelise õigusega. Nõustume, et üldised põhiõigused ja –vabadused kehtivad kõigile isikutele, sealhulgas migrantidele, rõhutame aga sedagi, et üldine rahvusvaheline õigus ei tunnusta migratsiooni kui inimõigust,” ütles Reinsalu pressiesindaja vahendusel ERR-ile saadetud selgitavas kommentaaris.

“Hääletusselgitus kinnitab üle seisukoha, et Eesti ei pea globaalset ränderaamistikku õiguslikult siduvaks ega ülimuslikuks Eesti seaduste suhtes. Samuti ei loo ränderaamistik uut rahvusvahelist õigust ega muuda kehtivat tavaõigust. Eesti kinnitab üle, et ränderaamistikku ei saa käsitleda kui riikide praktika ega õigusveendumuse (opinio juris) väljendusena uue rahvusvahelise tavaõiguse tekkeks. Eesti on järjepidev vastuseisja (persistent objector) ja väljendab selget tahet, et kui tekib või võetakse vastu siduv rahvusvahelise õiguse norm, siis tuleb see lugeda Eesti suhtes mittesiduvaks,” lisas Reinsalu.

Praegune välisminister Reinsalu (Isamaa) oli Jüri Ratase eelmises valitsuses justiitsministrina ägedalt vastu tollase välisministri, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri otsusele ränderaamistikuga ühineda ning lasi justiitsministeeriumis koostada ka analüüsi, milles leiti, et ränderaamistiku näol võib olla tegemist poliitiliselt siduva dokumendiga Eesti riigi jaoks.

Samal ajal kinnitas Mikser, et ränderaamistik ei kohusta Eestit muutma mitte ühtegi seadust, see ei ole riikide jaoks juriidiliselt siduv dokument ning uusi juriidiliselt siduvaid rahvusvahelisi õigusi ega kohustusi selle raamistikuga ei looda. Sama leidis ka õiguskantsler Ülle Madise, kelle hinnangul ei ole ÜRO ränderaamistik Eestile õiguslikult siduv ning sellega ühinemine ei tekita Eestile õiguslikke kohustusi, sest dokumendi tekstis on õiguslikult siduvate kohustuste tekkimine sõnaselgelt välistatud.

Eesti valitsus kiitis heaks seisukohad ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta 22. märtsil 2018, kuid aasta lõpus valitsuse kriisi paisanud vastasseisu tõttu võttis riigikogu 26. novembril vastu ränderaamistiku toetava avalduse, milles rõhutas globaalses ränderaamistikus esile toodud põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

President kersti Kaljulaid pärast hääletustulemuse selgumist, kui Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks. See oli ka põhjus, miks Kaljulaid ränderaamistiku toetas, ta kartis, et see koht läheb kaduma.  (Foto: Presidendi kantselei)

Eesti ühines ÜRO ränderaamistikuga 19. detsembril ÜRO Peaassambleel, dokumenti toetas siis 152 maailma riiki, vastu hääletas viis ÜRO liiget.

Oma esmaspäeval saadetud kirjas ÜRO-le mainib Reinsalu ka, et Eesti on juba hääletanud vastu ÜRO resolutsioonile, mis sätestab ränderaamistikust tõukuvate rahvusvaheliste rändeülevaadete korralduse.

Välisministeeriumis koostatud selgituse kohaselt on globaalne ränderaamistik ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis ühelt poolt keskendub seaduslikule liikumisele nagu töö- või õpiränne, millega puutuvad kokku ka paljud välismaale õppima või töötama suunduvad eestlased. Teisalt annab raamistik võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega.

“Eestile on oluline, et maailmas kehtiks ühtemoodi arusaam rändest, sest kontrollimatu ränne ja sellega kaasnev inimkaubandus on kõige kiiremini kasvav rahvusvaheline probleem, mida ei suuda üksinda lahendada ükski riik – ei need riigid, kust inimesed lahkuvad ega need riigid, kuhu inimesed suunduvad. Lisaks peegeldavad ÜRO rände üldpõhimõtted Eestile olulisi väärtusi, mis on kirjas ka meie põhiseaduses: inimõigused, väljendusvabadus, võrdsus seaduse ees. Globaalne ränderaamistik ei tähenda “uste avamist kõigile” ega sätesta rännet inimõigusena,” seisab välisministeeriumi kodulehel.

Globaalse ränderaamistiku väljatöötamises lepiti ÜRO-s kokku 19. septembril 2016. aastal vastu võetud New Yorgi deklaratsiooniga (New York Declaration for Refugees and Migrants).

Allikas: ERR uudised

Loe lisaks:

1 COMMENT

  1. Ma pean täna jälle tõdema ja kiitma – TUBLID POISID.
    Mul on vaid kahju, et praegune koalitsioon peab tegelema selle väga, väga haisva mainekahju pas…aga – mida President ja Sotsid ning Reform on meie riigis kokku keeranud. Mul on hea meel ja olen uhke me valitsuse üle – kes sirge selja ja profesionaalsusega astuvad vastu EU – kaitsva hõlma all tegutsevatele terroristlikele gruppidele hävitamas rahvusriike.
    Elagu me valitsus – elagu Eesti.
    Lp.

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.