Eestlane olla on uhke ja hää – Ants Ermi vastulause Merilin Pärli üleskutsele

Ants Erm, Eesti mereteadlane ja endine poliitik

0
1575

Lootsin, et ERR annab võimaluse ka eriarvamust avaldada, aga see nn. “neljas võim” on ikka sedavõrd ülbe, et ei võta vaevaks isegi vastata, kuigi tänasin vastuse ka eitava eest ette. Kui oleks tegemist suvalise väljaandega, siis mis seal ikka, kes maksab, see tellib muusika, aga Eesti Rahvusringhääling peaks eestlastesse ikka veidi lugupidavamalt suhtuma. Niisisi kasutan Vaba Meediat!.

Eestlane olla on uhke ja hää – vastulause Merilin Pärli üleskutsele

ERR-i toimetaja Merilin Pärli avaldas 9. juunil poliitilise üleskutse, et “Laulu- ja Tantsupeo SA võiks võtta vastu põhimõttelise otsuse mitte lasta poliitikuid dirigendipulti kõnesid pidama, olgu või kultuuriminister, kelle haldusalasse pidu kuulub. See pidu ei kuulu kultuuriministrile. See on tegelik kõigi Eesti laulupidu. Ja me ei luba seda poliitikutel kaaperdada ” (Merilin Pärli: laulupidu ei kuulu poliitikutele, ERR, 9. juuli 2019).

150 aastat tagasi algas laulupidu (peale kiriklikku sissejuhatust) Vene riigihümniga “Jumal keisrit kaitse Sa”. Teisiti ei oleks saanud seda pidu korraldada.

12. laulupeol 1947. aastal algas laulupidu kolme tähtlauluga – NSVL hümn, ENSV hümn ja “Raudtahtel Stalin juhtis meid”. Teisiti ei oleks saanud seda pidu korraldada. Siiski, oli selle laulupeo korraldus ja kava ilmselt okupatsiooniaja liberaalsemaid – koorid ja laulud olid eestikeelsed, punast propagandat muidugi oli, aga peale juba mainitud sissejuhatuse mitte ka väga palju. Edaspidi, kuni kõige viimase lõpuni, läks asi hullemaks.

Miks ikkagi on laulupeod toonud lauluväljaku rahvast täis nii enne kui peale Vabadussõda, nii okupatsiooni ajal kui peale taasiseseisvumist? Vaevalt on tegemist massilise huviga koorimuusika vastu – heliloojad, dirigendid ja lauljad loomulikult, aga rahvas, sajad tuhanded?

Jüri Leesment ja Alo Mattiisen on pannud vastuse laulu sisse – “eestlane olla on uhke ja hää”! Ja igatsus võimaluse järele, see kõva häälega välja öelda, on toonud eestlased 27 ja enamal korral (laste ja noortepeod, tantsupeod!) lauluväljakule, olenemata võimust, loosungitest ja eeskavast.

Ka okupatsiooniajal, vaatamata partei ja valitsuse meeleheitlikele pingutustele täita rahvuslik vorm leninlik-stalinliku sisuga ning serveerida seda kui “rahvaste sõpruse” suurt võidukäiku, tulid eestlased lauluväljakule; tulid, et kordki viie aasta jooksul, unistada koos, et kõik ei ole veel möödas, et eesti keel ja Eesti meel veel hõõgub tuha all.

80 aastat 150-st on laulupidudel rahvusliku eneseteadvuse väljendamine olnud sordiini all, oleme leppinud igatsugu võõrvõimu esindajate sõnavõttudega – ja nüüd, kui oleme vabad, paneme pahaks, et meie oma riigi kultuuriministrile anti sõna?

Oleme vist enamuses ühel meelel, et okupatsiooniaegsed laulupeod olid teataval määral ka protestiaktsioonid, seega poliitilised. Miks siis nüüd, kui me oleme vabad, peavad need olema nii apoliitilised, et ei või enam välja öelda, millest pikki aastaid vaid unistasime – “eestlane olla on uhke ja hää”.

Üldriiklikel suursündmustel – ja laulupidu seda vaieldamatult on – peavadki riigijuhid rahvaga suhtlema, lohutama, innustama – me oleme nad ka selleks valinud! Ja nad on poliitikud, nii Vabariigi President, peaminister kui ministrid – kõik on poliitilised ametikohad, see tuleneb Põhiseadusest, nagu ka see, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Ma ei saa kuidagi aru, mida kultuuriminister Tõnis Lukas valesti tegi?

Lugupidamisega
Ants Erm,
Põhiseaduse Assamblee liige 09.07.2019

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.