Euroopa Liit: aasta esimesel poolel kasvas varjupaigataotluste arv kümme protsenti

0
315

Euroopa Liidu aruande kohaselt suurenes 2019. aasta esimesel poolel varjupaigataotluste arv kümme protsenti.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) teatas, et 1. jaanuarist juuni lõpuni taotles Euroopa Liidus varjupaika 305 000 migranti. See tähendab, et varjupaigataotlused kasvasid kümme protsenti, kui eelmise aasta samal perioodil, teatab Die Welt.

Eurostati andmetel oli kõige suurem varjupaigataotlejate arv 2015. aastal –  mil taotlejaid oli kokku 1 257 000. Peale seda on varjupaigataotluste arv Euroopa Liidus pidevalt langenud. Kuid näib, et see ei pruugi nii kaugeltki jääda.

Täna on varjupaigataotluste arv märkimisväärselt suurem kui kümme aastat tagasi, 2009. aastal, siis registreeris Eurostat kogu aasta kohta 196 000 varjupaigataotlust.

Need numbrid ei anna siiski täielikku pilti sellest, kui palju ebaseaduslikke sisserändajaid Liitu siseneb, kuna paljud ei taotle varjupaika, vaid asuvad elama ebaseaduslikult.

Ligikaudu pooled sisserändajatest, kes väidavad, et nad on saatjata alaealised, ei taotle kunagi varjupaika. Paljud neist nn alaealistest on tegelikult täiskasvanud mehepojad, selgus hiljutistest aruandest.

Seaduslike varjupaigataotlejate protsent on üsna madal. Saksamaal on see protsent vaid umbes 30–50 protsenti.

Kuid hoolimata sellest, et Saksamaa valitsus lükkas enamiku varjupaigataotlejate taotlused tagasi, lubab riik endiselt tohutul hulgal võltsitud andmetega varjupaigataotlejatel riigis viibida. Praeguses olukorras on peaaegu võimatu riigist välja saata rändajaid, kellel pole korralikku paberimajandust ja kes väidavad, et nad seisavad kodumaal silmitsi eluohtliku olukorraga.

Lühidalt öeldes on Euroopa Liidu varjupaigasüsteemiga uskumatult lihtne mängida ja sisserändajad teavad täpselt, kuidas seda mängida. Samal ajal maksavad eurooplased karmi hinda. Töötajad maksavad mugavuspagulastele oma palgast, pensionärid maksavad neile oma hüvitistest ja vanemad maksavad selle eest oma tütarde seksuaalse rünnakuga. Ja silmapiiril ei paista sellele lõppu.

Saksamaa siseminister Horst Seehofer ütles 2017. aastal, et umbes 250 000 ebaseaduslikku sisserändajat on võimatu riigist välja saata. Pärast siseministriks saamist 2018. aastal on Seehofer lubanud teha kõik, et kiirendada ebaõnnestunud varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike sisserändajate väljasaatmine.

Mõttetud vabaühendused, nagu piirideta arstid , Proactiva ja SOS Méditerranée, on kõik taas alustanud oma tegevust Vahemerel, peamiselt toovad nad oma kauba otse Liibüa rannikult.

Ainuüksi viimase nädala jooksul on nad korjanud oma meretakso peale sadu migrante ja nüüd soovivad nad neid Euroopasse viia ja pärast seda lähevad nad tagasi ja toovad uue laari Euroopasse,  ikka ja jälle – ikka ja jälle.

Allikas: Voice of Europe

Seotud lood: 

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.