Kaheksa riigi ettepanek: kulutada 25% ELi eelarvest kliimamuutustele

0
378

Kaheksa Euroopa riiki nõuavad uut strateegiat kliimamuutuste vastu võitlemiseks, ning see tähendab, et  EU peaks kulutama veerandi kogu ELi eelarvest kliimamuutustega võitlemiseks.

Ühisavalduses öeldakse, et ELil peaks olema hiljemalt 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogus nullilähedane.

Selle ühisavalduse allkirjastasid Prantsusmaa, Belgia, Taani, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Hispaania ja Rootsi.

Allkirjastajate rühm ütleb, et nende plaan võib “käia käsikäes heaoluga” ja “annab eeskuju teistele riikidele.”

Ühisavaldus eelnes Euroopa juhtide tippkohtumisele Rumeenia Sibiu linnas, kus arutatakse Euroopa tulevikku ja ELi strateegiat järgmise viie aasta jooksul.

Kuid mitte kõik ei liitu sellega – ELis on 28 riiki ja mitmetel riikidel puudub selles valdkonnas oma seisukoht, ning nad on tippkohtumisel ühed olulisemad sõnavõtjad, sealhulgas Saksamaa.

Mida see avaldus ütleb?

Kaheksa riigi seisukoht on, et kliimamuutusel on “inimkonna tulevikule sügav mõju” ja et see mõju on juba ilmne – viidates „eelmise aasta suvel toimunud kuumalainele ja tulekahjudele”.

Allkirjastajate rühm ütleb ka, et nende kodanikud on selgelt mures, nagu näitab noorte hiljuti mobiliseerumine – ilmselgelt viidates kooliõpilastele.

„Praegu läbiräägitav ELi eelarve on selles osas oluline vahend: vähemalt 25% kulutustest tuleks suunata projektidele, mille eesmärk on võidelda kliimamuutustega,” ütles ühisavaldus.

Samuti annab see Euroopa Parlamendi valimistel dramaatilise eraldusjoone.

Praegu on ELi riigid kohustatud 2020. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra 1990. aasta tasemest, eesmärgiga vähendada seda 2030. aastaks 40% võrra.

Mõned kaheksast ettepaneku taga olevatest riikidest on juba võtnud eesmärgilisi kohustusi. Prantsuse president Emmanuel Macron on muutnud kliimamuutused kampaaniakõnede võtmeküsimuseks, samas kui Rootsi on juba 2045. aastaks teatanud plaanist saada riik süsinikust täiesti neutraalseks.

Aga ülejäänud 20 riiki?

Macron ütles esmaspäeval Madalmaade peaministri Mark Rutte pressikonverentsil, et ühine dokument oli „ambitsioonikas” ja et „me oleme selle koalitsiooni keskel”.

Süsinik-neutraalse Euroopa eesmärk 2050. aastaks ei ole midagi uut – Euroopa Komisjon tegi juba aastal 2018 sarnase ettepaneku, mis on Euroopa Liidu õigusaktide lähtepunktiks.

Komisjoni plaanis põhines Pariisi kokkuleppe eesmärkidel hoida globaalne soojenemine „alla” 2 kraadi ja „jätkata jõupingutusi”, et jõuda piirini 1,5 kraadi.

Siiski on mitmed riigid vastu olnud praeguste kohustuste tugevdamisele, mis on osutunud raskeks vaid kahe aasta jooksul pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist.

Nende hulgas on poliitiliselt ja majanduslikult edukas Saksamaa, kartes, et edasine tegevus võib kahjustada tema riigi suuri tööstusi.

Poola, kelle majandustegevus tugineb söekaevandusele, mis on peamiseks tuluallikaks riigile, on nende riikide seas, kes on selliste plaanide vastu.

Suurbritanniat esindab tippkohtumisel Brexiti sekretär Stephen Barclay. Peaminister Theresa May-d ei oodata osalema.

Allikas: Voiceofeurope.com

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.