Kaitsepolitsei: Õpirände kuritarvitamisest tekkinud oht ja probleemid on väga suured

0
646

Täna avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat toob välja, et viimase kuue aasta jooksul on Eestist läinud Süüria ja Iraagi konfliktikolletesse paarkümmend inimest, nende hulgas ka alaealisi, kellel on sidemeid sealsete äärmusrühtmitustega.

2018. aasta lõpu seisuga on Eesti ümber paigutanud ja asustanud 206 sõjapõgenikku Türgist, Kreekast ja Itaaliast. Ligikaudu pooled vastuvõetud põgenikest on Eestist lahkunud.

„Seni vastuvõetud sõjapõgenikud ei ole oma tegevusega ohustanud Eesti riigi julgeolekut, küll aga on muid probleeme. Positiivseid näiteid hästi integreerunud sõjapõgenikest on veel vähe. Eesti keelt õpivad paljud, kuid keeleõppe tulemuslikkus täiskasvanute hulgas on tagasihoidlik. Vähestel on püsiv töökoht. Mõned on rikkunud Eesti õiguskorda. Toime on pandud vargusi ja rasket füüsilist vägivalda,“ märgib aastaraamat.

Seni Eestisse saabunud sõjapõgenikest on üks pere läinud tagasi kodupaika Iraagis, kuid ülejäänud lahkunud on liikunud edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Peamisteks äramineku põhjusteks on liialt madalad sotsiaaltoetused ja väike moslemikogukond.

„See näitab, et paljusid Eestist lahkunud varjupaiga saanuid saab pidada pigem majandus-, mitte sõjapõgenikeks. Moslemikogukonna puudumise argumendi taga võib aga näha soovi mitte sulanduda, vaid pigem püüdu jätkata elamist oma komberuumis,“ märgib kaitsepolitsei.

Eestisse saabub igal aastal täiesti seaduslikul moel ka suur hulk välisüliõpilasi, kuid kaitsepolitsei hoiatab, et õpirändest tulenevad „oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured.“

„Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil. Arvestatavat osa eelmainitutest pole üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.“

Kaitsepolitsei aastaraamatus lisatakse, et universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega, mis pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule.

Allikas: www.Delfi.ee