Kerttu Rakke: KAS SÕNA ON VABA VÕI JAA?

Autor: kirjanik Kerttu Rakke

0
1361

KAS SÕNA ON VABA VÕI JAA?
(USA-s toimuva ja selle Eestis kajastamise põhjal)

SOLVUJAD POLEGI SURNUD

Kevadised viirushaigused on tänavu olnud leebed ja sõbralikud – solvujate võitlusvalmis hordid pole märkimisväärseid kaotusi kandnud. Jälle on oluline see, kuidas keegi kellegi kohta kusagil midagi ütles, ent püütakse olla veelgi laiahaardelisemad. Miks muidu on hakatud rääkima meil, Eestis, teemadel, mis meisse üldse ei puutu ning oma vaatenurki esitama süüdistaval viisil, nagu oleksid need ainuõiged valemid, mille järgi arvutada kellegi süüd?

Meie esivanematel pole olnud asumaid, kus tumedama nahaga inimesi orjastatud oleks. Meie esivanemad on olnud ise orjad ja pärisorjad sakslastele, taanlastele, rootslastele, venelastele, poolakatele ja kellele iganes. Alles möödunud aastal möödus 200 aastat pärisorjuse lõpetamisest Eestis! Sellele võiks lisada nõukogude-aastad, kus üksteist Moskvast tulnud ideedega kotiti ning lohiseva mõisa köie mõiste erilistesse kõrgustesse tõsteti. Ning siis üle 25 aasta pohmakat, kus sisuliselt keegi ei tea, mis on õige, ent igaks juhuks tuleb sõimata ja etteheiteid teha. Siin annavad tooni need, kel midagi öelda pole, ent hirmsasti tahaks. Roosa dollar silme ees säramas, kaitstakse abstraktseid mõisteid ja sõimatakse neid, kes sajaprotsendiliselt samamoodi ei mõtle või usinalt kaasa ei kooguta.

Oma olemuselt on need solvujad täiesti tavalised kiusajad (vt ka kiusamisvaba kool, kiusamisvaba lasteaed jne). Senikaua torgivad, kuni torgitaval paha hakkab.

MEIE POLITSEI ON HEA

Nüüd siis on solvujad tõstnud eeskujuks USA, kus kaks kuud koroonaviiruse tõttu kodus istuma sunnitud rahvas vajas vaid pisikest päästikut, et oma pingetest karjumise ja lõhkumise teel vabaks saada ning oma kuritegelikule käitumisele õigustust leida. Igale lollile ideele võib leida põhjuse või vabanduse, ent kas üle 20 aasta pikkuse krimiajalooga tüüp, kes pilvespäi valerahaga maksta üritab, peaks olema see, keda ülemaailmselt mälestada, kuidagigi toetada, kelle õigusi teiste omadest kõrgemale seada? Umbes samamoodi üritati aprillis 2007 toimunud Pronksiöö sündmuste poliitilise ohvrina näidata tüüpi, kes omasuguselt nuga sai. Jah, just nimelt – omasuguselt. Selliselt, kes töllas linna vahel, kui oli selge, et midagi kahtlast ja vägivaldset on toimumas ja seadusekuulekas inimene igaks juhuks koju läheb.

Meie politsei pole rassistlik. Meil saavad kõik väiksed pätid nii et tolmab ja suured tolmutavad ise mõnuga edasi. Sellepärast ei ole mitte mingit põhjust korraldada Eestis mingit rassivaenu õhutavat liikumist, mida USA politsei rassismis süüdistamine kindlasti on.

Kui rääkida eelarvamustest, siis inimeste kogemustest kuuldes tundub meie politseil olevat ka vähe eelarvamusi selles osas, keda aidata ja keda süüdistada, võrreldes näiteks meie sama kaliibriga meditsiinitöötajatega (need, kes n-ö eesliinil). Järelikult ei saa meie politseid ka eelarvamustes süüdistada.

„PALUN VABANDUST, ET MA VABANDAN!“

Uue nähtusena sekundeerivad solvujatele vabandajad. Näitlev laulja vabandab, et on laval mingit rolli etendades saanud adekvaatse grimmi. Tema järel teine, kolmas… Oot, kuidas selle Othelloga oligi…?

Ma olen mänginud lasteaias jänest (hoopis teine liik) ja päkapikku (müütiline tegelane, väidetavalt meessoost) ning koolis isegi haldjat (tegelaskuju oli kõigele lisaks ka natuke napakas – missugune solvang kogu liigile)! Olen end võimaluse korral solaariumis ja päikese käes pruunistanud, kasutanud ka isepruunistuvaid kreeme. Kas ma peaksin kellegi ees vabandama? Miks?

Tahaks kohe intellektuaalselt silmi punnitada ja erudeeritult rusikaga vastu lauda lüüa: „Te oma vabandustega p***e ei taha minna vä?“

Mul on olnud soeng, mis tuntud kui rastapatsid, juba üle 15 aasta. Võib tekkida küsimus, kas ma fännan mustanahalisi või mõnitan neid, kui kannan soengut, mis lihtsurelikele tuttav eelkõige USA komöödiatest, kui mängu astub mustanahaline narkar? Äkki peaksin ma USA filmitööstuse peale solvunud olema, et minu soengut nii klišeelikult mõnitatakse? Või peaksin end õigustama, et ka (blondidel) viikingitel ja keltidel olid väidetavalt sarnased soengud? Või äkki – mis muidugi ei pruugi solvujate-vabandajate väikestesse peakestesse mahtuda – on see minu jaoks vaid minu enda soeng, millega ma end hästi tunnen ning mul on sügavalt ükskõik, mida keegi teine selle kandmise põhjustest võiks arvata.

KLOUNI RISTILÖÖMINE

Kui rääkida loodusõpetuse keeles, siis on kivisaar ja kaljulaid mõlemad täielikult veega ümbritsetud maismaatükid, mis koosnevad looduslike mineraalide tahketest kogumitest. Kui jõuame nimedeni, siis ühe sõna on vaba, teise oma mitte, kuigi rahvas tunneb seda teist hoopis kauem kui esimest.

Igas õukonnas peab olema kloun. SkyPlusi kui ühe kuulatavama raadiokanali kloun on vaieldamatult Alari Kivisaar oma hommikuprogrammiga.

Kivisaar on nähtus omaette ja tema üles astumisi raadios ei ole võimalik tõsiselt võtta. Lihtsalt huumorikool, et mis vaatenurgast ja missuguste värvikate sõnadega ta nüüd kedagi/midagi mõnitab. Üldiselt hakkas asi maha käima juba üsna mitu aastat tagasi, sest 50-aastaselt mehelt ootaks natuke sügavamat ja mõtestatumat ärapanemist kui 30-aastaselt. Kuna ma ei sõida juba aastaid hommikuti autoga, on ka see programm minust üsna mööda läinud (kodus kuulan raadiot harva).

Minu jaoks kadus Kivisaare jutust tõsiseltvõetavus siis, kui ta oli aastaid mõnitanud „imenimesid“, mida inimesed oma lastele panevad, ent oma lapsele pani sellise, mis sobiks samuti nende „imenimede“ sekka. See näitas, et tema roll ongi olla kloun ja kõige kallal närida, mitte aga oma tegelikke seisukohti kuulutada.

Isiklikult on mul selle hommikuprogrammiga igasuguseid kogemusi. 18 aastat tagasi arvustasid nad mu suvist järjejuttu „Tahan ära. Diana suvi.“ Õhtulehes (tollal küll vist SL Õhtuleht) ja see kõik oli väga lõbus, just sellisel vildakal, üle vindi keeratud ja peaaegu perverssel moel, nagu SkyPlus hommikuprogramm mõeldud ongi.

9 aastat tagasi, kui kogu meedia hapukurgihooaja ning iseenda mannetuse tõttu minu kallal haukus, võttis minu kallal ka Kivisaar. Väljenditega, mis ületasid nii mõnegi taluvusläve ning mille peale üsna mitu inimest minuga ühendust võtsid, soovitusega Kivisaar kohtusse kaevata.

Ma ei teinud seda. Milleks? Et meenutada inimestele sõnu, mida keegi on pidanud vajalikuks minu kohta öelda? Nii-öelda anda nendele sõnadele kaalu ja mõtet?

Ei. Ma ei ole siiani mitte ühtki ajakirjanikku kohtusse kaevanud, just nimelt nende ego upitamise vältimiseks. Las jäävad klounideks. Naka-õi sitta putma, sitt nakas haisama!

Ehk on siinkohal paslik avalikult rõõmu tunda, et ma olen valgenahaline – mine tea, ehk teist värvi olles oleksin ma tundnud endal ühiskondlikku survet rassikaart lauale käia ja lärmakate põmmpeade suunas näpuga osutada?

KAS SÕNA ON VABA VÕI JAA?(USA-s toimuva ja selle Eestis kajastamise põhjal)SOLVUJAD POLEGI SURNUDKevadised…

Posted by Kerttu Rakke on Esmaspäev, 8. juuni 2020

Lõpetuseks natuke ununenud klassikat, mis meenus kogu selle solvujate ja vabandajate roosadollarilise ettehoolduse peale mõeldes.

lapsukesed näoli vaipades

käes veripunasest kristallist
põrutuskindlad vapustusvabad
ära-tee-katki-pokaalid
mida ei riku rooste
mida võtta ei julge võõras

lapsed pühivad tolmu juba õhus
tolm on välistatud juba eos

ja pidev pisipuhastus
välistab suurpuhastuse võimaluse igaveseks

Jüri Üdi, kogu „Käekäik“, lk 21.


Järgneb reklaam


 

JÄTA OMA VASTUS

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.