“Pisihoorad” – just niimoodi kutsuvad varjupaigataotlejad lapsi, keda nad vägistavad ja kuritarvitavad

0
603

“Pisihoorad” – just niimoodi kutsuvad varjupaigataotlejad lapsi, keda nad vägistavad ja kuritarvitavad. Pidutsemine, allutamine, kontroll ja lõpuks vägistamine – Soome tüdruk räägib oma kogemustest varjupaigataotlejatega

Ajaleht Kansalainen toob meieni intervjuu soome neiuga, kes räägib, kuidas noored moslemimehed (varjupaigataotlejad) veedavad oma aega Soomes ja mida Soome tüdruk neile tähendab.

Seiklushimulisele kogenematule noorele naisele oli alguses kõik põnev – moslemimees oli tähelepanelik ja armas. Peagi märkas Oona (nimi muudetud), et ta oli allutatud (alistatud) seisundis ja kontrollitud nii, et ta ei suutnud enam end valitseda. Varem meeldivalt tundunud turvatunne hakkas muutuma ahistavaks ning poiss-sõbra käitumine muutus karmiks ja alandavaks.

… Oonat šokeeris moslemimeeste viis, kuidas nad jagasid videoid tüdrukute kuritarvitamisest ja vägistamisest (tavaliselt nad filmivad seksuaalakte). Videode ja piltide üle naerdi mõnitavalt. Oona oli nähtust šokeeritud, kuid meeste arvates oli nende tegu normaalne. Seksuaalne himu oli meeste elus alati olemas. Mehed justkui moderniseerisid islami polügaamiat (mitmenaisepidamist) Soomes, pidades oma tüdruksõbra kõrval mitmeid, tavaliselt alaealisi tüdrukuid, keda kutsuti “pisihooradeks”.

Oona poiss-sõber näitas talle tütarlaste saadetud pilte ja sõnumeid ning sai selgeks, kui lummatud nad olid temaga kohtumisest (ehk “sallivuse” ajupesu on oma töö teinud).

Oona sõnul oskasid mehed noortele tüdrukutele luua mulje ja tunde ühtsest “perekonnast” või jõugust, kus tüdrukute eest hoolitsetakse ja ta saab palju tähelepanu. Meeste kõige ihaldusväärsemad tüdrukud olid võimalikult heledad (valged tüdrukud) ja seksuaalselt puutumatud ehk süütud neitsid.

Nagu arvata võite, Oona lugu ei olnud õnneliku lõpuga. Ta tegi koos oma vanematega kuriteoteate politseile, peale seda, kui Oona õde leidis ta teadvusetuna ühest autost, kus teda oli tõenäoliselt uimastatud ning seejärel vägistatud. Kuid Oona juhtumi puhul ei esitatud süüdistust (teadagi, riiklik kaitse) ning mehed võivad vabalt edasi vägistada…

Oona tuleb oma looga välja, sest tema meelest hakkab soomlaste sallivus jõudma punkti, kus pagulaste kuritegusid ei tohi enam avalikustada ega neist isegi avalikult rääkida. Oona arvab, et ohvreid on veel – kuid nad lihtsalt ei julge vägistamistest teatada… Olgu käesolev lugu siis neile julgustuseks.

VIDEO – Oona pihtimus täismahus (soome keeles).

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.