Pommirünnakud Rootsis on järsult suurenenud – 2019. aastal peaaegu 50%

0
118

Pommirünnakud on Rootsi ametlike andmete kohaselt alates 2018. aastast dramaatiliselt kasvanud, teatab Rootsi riiklik television SVT.

2019. aastal läheb Rootsi ajalukku kui aasta, mil tõusis tõsisele kõrgusele relvastatud vägivald, jõugukuriteod ja pommirünnakud, mis on saanud rootslastele igapäevaseks leivanumbriks.

Samal ajal on olukord eskaleerunud, mida üldiselt tunnistatakse sisserändajate taustaga kuriteoks, avaldanud tugevat mõju üle Rootsi ja muu hulgas ka poliitikas.

Konservatiivsetest Rootsi demokraatidest on saanud riigi suurim partei.

Uudised kogu maailmas ja eriti 2019. aasta suve alguses Rootsis lahvatanud pommirünnakutest kajastuvad nüüd vaid võimude avaldatud statistikas. Seda vaatamata tõsiasjale, et Linköpingi ülikooli hiljutisest uuringust selgus , et Rootsi valitsus avaldab ametivõimudele survet tõsiste vägivalla tegelike andmete varjamiseks ning nendega manipuleerimiseks. Kui halvaks on olukord tegelikult muutunud, on ebaselge.

Rootsi kriminaaluurimise instituut Brå teatas oma aruandes, et 2019. aasta novembri lõpuks oli Rootsis toimunud 236 pommiplahvatust. 2018. aastal oli see number 162.

See tähendab, et 2019. aasta detsembri pommirünnakuid arvestamata on Rootsis juba 45,7% rohkem pommirünnakuid kui aasta varem. Kui detsembri arvud lisatakse hiljem juurde, siis suureneb see arv loomulikult veelgi.

Üks kohutavamaid pommirünnakuid sel aastal on Linköpingi pommitamine, mis leidis aset elurajoonis, kus sadu inimesi oma kodudes tabas võimas pomm. Septembris sai noor naine raskeid näovigastusi, kuna möödasõidul plahvatas pomm.

Samal ajal on tulistamisjuhtumite arv pisut suurem kui aasta varem. Novembri lõpuks oli registreeritud 316 tulistamisjuhtumit, mille tagajärjel hukkus 38 inimest. 2018. aastal toimus kokku 306 tulistamist, mille tagajärjel hukkus 45 inimest.

Allikas: Fria Tider , SVT , MV-Lehti

JÄTA OMA VASTUS

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.