Ilmunud on „Rahvusliku Teataja” juuninumber

24

„Rahvuslik Teataja” on paberkandjal igakuiselt ilmuv parteipoliitiliselt sõltumatu ühiskondlik-poliitiline alternatiivmeedia väljaanne.

Alates 2015.a algusest ilmub kaheteistkümnel  A3 leheküljel. Ühes lehenumbris on keskmiselt 25–30 erinevat artiklit nii päevakajalistel kui ka majanduslikel teemadel. Kodulehel: rahvuslikteataja.ee on esitatud viimaste lehenumbrite esimesed leheküljed, kust võib leida iga numbri lühikese sisukokkuvõtte.

Enama huvi korral saab „Rahvuslikku Teatajat” tellida toimetuselt:

  •  stuvsta@hot.ee, kui see ei õnnestu siis helistada:  51 903 374 või kirjutada HATTO/78201 VELISE. Sama soovi ja ka teiste küsimustega võib ühendust võtta meie levijuhtidega:
  • Tallinnas: Johanna Ranne, telefon: 59 037 103, meil: armane@gmail.com;             
  • Pärnus: Isabell Maripuu, telefon: 50 84 137, meil: isabell@mmeedia.ee
TELLIJATE NIMEKIRJA EI OLE ARVUTIS. SEE ON TEADA VAID TOIMETUSELE. LEHT SAADETAKSE TELLIJATELE ÜMBRIKUS.

JUHTKIRI

Suvised tervitused „Rahvusliku Teataja“ (RT) lugejatele!
Ongi käes selle aasta juunikuu. Juuni pidavat tulema Vana-Rooma jumalanna Juno nimest, kes oli abielusuhte jumalanna ja peajumala Jupiteri abikaasa, on ka teisi nimeseletusi. Valgeaeg on tore aeg, muud ei oska öelda. Kurvastada tuleb vaid, et valgeaeg jõuab oma kesk- või haripunkti, milleks on suvine pööripäev ja sealt enam valgemaks ei lähe, vaid päevad jäävad jälle lühemaks.
Eestlane aga on jõudnud kuidagi selg ees taganedes jälle uude fosforiidisõtta. Nüüd on kaevanduste asemel Rail Baltic ja kummitav tselluloositehas. Siinkirjutaja väitis juba 2015 (RT nr 33), et Rail Baltic on hullumeelsus. Tore, et see arusaam järjest rohkem maad võtab.
Keegi „tark“ võiks ka selle peale tulla, et praeguses olukorras ei pruugi olla tselluloositehasest Eestile ja eestlastele mingit kasu, ükskõik kuhu siis see ka ei ehitataks. Väliskapital ehitab ja vääristab puitu. Vääristamise kasumi viib maalt välja maksustamata, nagu see on Eestis kombeks. Tööjõud tuuakse ka mujalt sisse, kes seda lubab toomata jätta, kui nii suur „investeering“ juba kord tehtud ja kohapeal tööjõudu napib. Eestile jääb sellest puidu vääristamisest ainult paha hais ja reovesi. Ei taha siin korrata kõnekäändu neist, keda kutsutakse lühikese neljatähelise sõnaga ja kes Heiki Kortspärna järgi surevad esimestena. Heiki Kortspärnalt on põhjalik arutlus Kaitseliidu ja riigikaitse teemadel (lk 8 ja 9).
Keegi võiks ka lõpuks küsida, kes ikka on need salapärased „investorid“, kes tselluloositehast ehitada tahavad ja kellele see hakkab kuuluma? See peaks olema väga oluline küsimus, ometi ei tunne keegi huvi. Äkki on „paha Putini“ sugulased, mis siis saab!?
Keegi võiks veel huvi tunda, kuidas Eesti on taas sellisesse seisu sattunud kui fosforiidisõja ajal, kus tullakse ja tehakse siin, mida tahetakse ja pärismaalastel pole äkitselt muud võimalust enda eest seista kui fosforiidisõda pidada. Seda „mõistatust lahendada ja saladuskatet kergitada“ aitab ehk Argo Loo magistritöö „Euroopa Liidu põhiseadus Eesti riigi lõpp“, mille kuues osa leidub lk-l 10.
Rõõmustav uudis saabus 30. mail, kui kohus vabastas süüdistusest poliitvangi Reio Lauritsa. Ta oli selleks ajaks viis kuud kinni istunud ja mida kõike pidanud läbi elama ning nüüd tuleb välja – ei ole süüdi üheski kuriteos. Lugege lk 1!
Suurbritannias 25. mail vangistati Tommy Robinson, kes edastas kajastust kohtuprotsessist, kus kohtu all olid moslemitest briti alaealiste tütarlaste grupiviisilised vägistajad (loe lk 7). Briti võimud lasid sellel jälestusväärsel tegevusel aset leida ja keelasid seda isegi kajastada, mida Tommy Robinson ikkagi tegi. Siin on ka vastus küsimusele, miks neid pagulasi ikkagi nii väga on vaja? Võimud kasutavad neid vägivallatsemiseks kohaliku elanikkonna kallal teatud eesmärkidel. Teisalt ei ole Tommy Robinsoni vahejuhtum ainukordne. Inimesi on pandud puhtalt poliitilistel põhjustel aastateks vangi Prantsusmaal ja Saksamaal. Selles kurbloos paistab silma eriti just viimane. Näiteks lk-l 12 kirjutab Matti Ilves artiklis „Euroopa Liit on saatanlik projekt“, kuidas Saksamaal saadeti kaheks aastaks vangi 89-aastane vanaproua Ursula Haverbeck, kes üht seika ajaloos teisiti tõlgitses.
Teiselt leheküljelt leiab lugeja kokkuvõtte äsja Eestit väisanud Jüri Lina loengust. Seekord avaldame koguni kolm lugu, mida ei nõustunud ükski väljaanne avaldama.

Head lugemist!

Soovib „Rahvusliku Teataja“ toimetaja JAAN HATTO

19. juunil 2018 Velisel