Riigikohus keelas kohtutäituritel inimesi purupaljaks koorida.

0
5165
AppleMark
Foto: Marko Mumm

Riigikohtu otsusest ühe võlgniku kaebuse põhjal sai ajalooline pretsendent, tänu millele tuleb kohtutäituritel nüüd arvesse võtta oma “ohvrite” eluliselt hädavajalikke väljaminekuid.

Kannatavad kõige vähemkindlustatumad

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Eesti parlamendi poolt 13. detsembril 2017. aastal kinnitatud muudatus täitemenetluse seadustikus, mis võimaldas kohtutäituritel arestida kuni 20% võlgniku sissetulekuist ja jätta äraelamiseks ainult 140 eurot kuus, pidi jõustuma 2018. aasta 9. jaanuarist. Kuid kohtutäiturid tegid juba 2017. aasta detsembris oma “klientide” raha puhul ümberarvestisi.

Käiku läksid nii pensionid kui töövõimetustoetused. Uuest täitemenetluse seadustiku muudatusest said kannatada esmajoones pensionärid, üksi elavad vähekindlustatud ja töövõimetud inimesed.

See nörritas paljusid inimesi ja 2018. aasta juunis olid Riigikogu saadikud sunnitud võlglastele esitatavaid nõudeid leevendama. Hädavajalike elatiskulude alammäär tõsteti 140 eurolt 207 eurole. Kohtutäiturid aga määrasid varale jätkuvalt maksimaalse aresti – 20% võlgnike miinimumtulust.

Viimast võtta ei tohi

Riigikogu otsuse punktis 21.2 on kirjas, et kohtutäitur, kasutades võimalust võlgniku minimaalse sissetuleku arestimiseks, on kohustatud kõigepealt arvesse võtma tema materiaalset olukorda ja nimelt kulutusi eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile ja muule sarnasele.

Выдержка из решения Госсуда Эстонии о процедуре оценки платежеспособности должника

Juhul kui pärast kõikide kulude mahaarvamist, mille Riigikohus oma otsuses üles luges, jääb inimesele siiski mingisugune raha alles, siis võib kohtutäitur selle ülejäägi arestida mitte enam kui 20% alampalga määras.

“Sisuliselt tähendab see, et inimese puhul, kes teenib alla alampalga ja kelle minimaalsed hädavajalikud kulud võrduvad sissetulekuga, võib juhtuda nii, et kohtutäitur ei saa seepeale, kui on teinud tema materiaalse olukorra analüüsi, temalt mitte midagi arestida,” märkis Gogin.

Valdavale hulgale võlgnikest, kelle sissetulek on alampalgast väiksem, aga sääraseid on ligi 100 000, tuleneb sellest, et arestitava raha määr võib väheneda, kuid töövõimetute, pensionäride ja teiste madala sissetulekuga inimeste jaoks ei pruugi seda üldse ollagi,” selgitas ta.

Riigikohtu otsus annab tunnistust sellest, et peaaegu kõik kohtutäiturid on terve aasta vältel seadust rikkunud, kuna rajendasid 2017. aasta 13. detsembrist kehtivat seadusemuudatust ilma võlgniku majanduslikku olukorda arvesse võtmata. “Riigikohtu otsuses kajastub see, mis on seadusega kindlaks määratud. See pole lihtsalt nii üksipulgi lahti kirjutatud, nagu kirjeldas Riigikohus,” ütles Oleg Gogin.

Allikas: m.sputnik-news.ee ja elulife.ee

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.