Rootsi päevaleht Dagens Nyheter: multikultuursus on viinud meid apartheidi

0
860

LUGU MIS AVALDATI ROOTSI AJALEHES DAGENS NYHETER (kahjuks tasuline artikkel) JA MILLE TÕLKIS POOLA AJALEHT, RÄÄGIB ROOTSI MULTIKULTI ÜHISKONNA LÄBIKUKKUMISEST.

«Me nimetame seda multikultuurilisuseks, kuid tegelikult oleme Rootsis loonud majandusliku, sotsiaalse ja inimeste apartheidi, ning iga valitsus aitas kaasa segregatsiooni suurenemisele» – kirjutab päevaleht Dagens Nyheter, kritiseerides migratsioonile avatud riigi mudelit.

Rootsis paljude telesaadete autor Janne Josefsson mainib, et kui ta mõni aasta tagasi Göteborgi sisserändaja Biskopsgardeni rajooni Sjumilasskolani kooli direktorile helistas, küsides, kui palju õpilasi selles koolis on, sai ta vastuse, et veidi üle 500.

Ja kui ajakirjanik küsis, mitu neist räägib emakeelena rootsi keelt, kuulis ta, et kuidas ta vestluskaaslast sõrmedel loendas: üks, kaks, kolm, võib-olla neli … Koolidirektor tunnistas, et peaaegu kõik õpilased räägivad somaali- või araabia keeles- “Ta ei ilustanud pilti nagu kohalikud võimud seda teevad” ütles Josefsson.

“Musternäidis integratsiooni ja mitmekesisuse õnnestumisest?”

“Kuidas on võimalik, et asjad on läinud nii?” küsib loo autor, kuigi veel mõned aastad tagasi oli valitsus öelnud, et see riik on musternäidis integratsiooni ja mitmekesisuse õnnestumisest.

“Kui küsisin Göran Perssonilt (Rootsi peaminister aastani 2006), kas ta tahaks elada Malmös (kurikuulus migrantidega asustatud linn) asuvas Rosengardis korruskorteris, ütles ta, et jah”– meenutab Josefsson.

“Seal elavad toredad inimesed ja seal on hea keskkond” Ütles Persson.

Lõpuks naasis endine peaminister pärast poliitikast lahkumist Stockholmi lähedal asuvasse villasse elama.

Josefsson tuletas meelde “Dagens Nyheter” artiklis, et Türgis sündinud ja immigrandina saabunud praegune ettevõtlusminister Ibrahim Baylan ütles, et Rootsi on teinud vigu juba 30 aastat, kuid nüüd integratsioon õnnestub.

“Kas võimud teavad üldse, mida teha segregatsiooni lõpetamiseks ja klassiühiskonna likvideerimiseks? Me räägime riigist, kus sotsiaalne ebavõrdsus kasvab Euroopas kõige kiiremini.”– rõhutab artikli autor.

Ta meenutab, et tegi 30 aastat tagasi Göteborgis ühe oma esimestest televisiooniülesvõtetest, milles ta hoiatas, et linn jaguneb nn. valgete rajoonideks ja migrantidega asustatud rajoonideks.

“Aga asjad on läinud palju hullemini, kui oleksin osanud arvata. Võõrandumine, õnnetu sotsiaalne keskkond, tulistamised ja plahvatused.” – kirjutab kommentaator.

“Rootsi pole enam üks riik, seal on kaks maailma”

“Biskopsgardeni noored jätkavad töölisklassina täpselt nagu nende vanemad. Paljud neist langevad keskkoolist välja, vaevalt keegi jõuab ülikooli. Headest naabruskondadest pärit lapsed kordavad vanemate edu: nad käivad paremates koolides ja asuvad elama luksuslikesse elamurajoonidesse,” kirjutab Josefsson.

Ajakirjanik ütleb, et “kõikjal, kus ta Rootsis reisib, näeb ta sama.”

“Rootsi pole enam üks riik, seal on kaks maailma. See ei saa olla eesmärk, vastupidi – selline riik on täielik poliitiline läbikukkumine. Sõltumata sellest, milline valitsus meil oli, lubab iga valitsus tegeleda tõrjutuse teemaga” -tuletab meelde Stockholmi ajalehe kommentaator.

“Kelle lapsed peavad suureks kasvama olles kuulikindlates vestides poiste naabrid, kellel on juurdepääs granaatidele ja relvadele? Minu, teie või nende teiste inimeste lapsed?” küsib ta.

Ajakirjanik märgib, et “kui tulistamine toimub tänavatel ja väljakutel, hirmutab see kõiki, kuid nüüd juba ka enamikku inimesi väljaspool Rootsit, Euroopas”.

Kommentaatori sõnul on Rootsi poliitikud lakanud tegelikkuse eitamisest ja tugevaid sõnu ei kuule enam mitte ainult paremäärmuslastelt, vaid ka võimulolijatelt.

Sotsiaaldemokraatlik peaminister Stefan Loefven mainis armee kasutamise võimalust mõnes piirkonnas ning justiitsminister Morgan Johansson nimetas pärast Malmös tänaval toimunud tulistamist, kus ohvriks oli väikese lapsega kõndiv ema, “jäledateks loomadeks”.- rõhutas Josefsson.

“Poliitikute avaldused muutuvad tugevamaks ja populistlikumaks, kui nad ei tea, kuidas lahendada riigi sotsiaalset olukorda” – rõhutab Josefsson.

“Dagens Nyheteri” andmetel koolides, mis asuvad 23 tsoonis, mille Rootsi politsei on vägivalla suhtes eriti tundlikuks tunnistanud, peamiselt poisid põhikooli ei lõpeta.

“Justkui oleksime loonud süsteemi, mis toodab valmistooteid jõukudele. Kriminaalne tööhõiveamet on avatud ööpäevaringselt ja ei nõua rootsi keele positiivseid hindeid, matemaatikat ega kodanikuõpetust” – loeme sellest lehest.

Aastatel 2011-2015 viidi läbi uuring Biskopsgardeni Sjumilasskolani koolis käinud poiste saatuse kohta. Neist koguni 26% tegeles justiitssüsteem seoses mitmesuguste kuritegude toimepanemisega.

“Iga neljas poiss!” hoiatas Josefsson.


Tõlkis: Taivo Sepp

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.