Rootsi palkab politsei puuduse kompenseerimiseks no-go tsoonidesse eraturvafirmasid

0
600

Politseinike puuduse korvamiseks on mitmed Rootsi no-go tsoonid sunnitud palkama eraturvafirmasid, et aidata Riigil võidelda kasvava kuritegevuse ja vägivallaga.

Rootsi ringhäälinguorganisatsiooni SVT andmetel on  Söderhamn üks neist omavalitsustest, mis on sunnitud palkama eraõiguslikke turvaettevõtteid, kuna puuduvad käepärased munitsipaalpolitseid, kes korraldaksid kesklinnas patrulle. SVT teatab, et kohalik omavalitsus on eraldanud vahendeid eraturvameeste tasumiseks.

Söderhamn pole ainus vald, kes seda tegema on hakanud. Stockholmi põhjapoolse äärelinna mõned kurikuulsamad no-go tsoonid on hakanud tegema sama. Tensta, Järva, Rinkeby ja Husby linnaosad on investeerinud umbes 70 miljonit Rootsi krooni (6,5 miljonit eurot) eraturvafirmade palkamiseks.

Kristlike demokraatide sotsiaalkindlustusnõuniku Erik Slottneri jaoks sobiksid turvamehed Järvasse hästi.

„Nad võiksid politseid toetada ja narkokaubandust ohjeldada. Kui saaksime Järva linnas narkokaubandusest ja narkootikumide tarvitamisest üle, vähendaks see selles piirkonnas tulistamiste arvu,“ sõnas Slottner.

Ligi aasta tagasi taotles Järva kohalik omavalitsus Järva linnaosade teatud piirkondade “LOV 3” moodustamist, mis võimaldavad turvaettevõtetel töötada koos politseinikega, ehk antakse turvameestele üle politsei kohustused.

Vaatamata sellele, et taotlus eelmisel nädalal heaks kiideti, on paljud endiselt skeptilised selle tõhususe osas.

Järva kuritegevuse vastu võitlemiseks on võetud ka muid meetmeid, näiteks parandatud valgustust eriti ohtlikes piirkondades, samuti paigaldati kõlareid, mis mängivad õhtuti valju heli, et ärritada piirkonnas tegutsevaid narkodiilereid.

2017. aastal üritas kohalik omavalitsus Stockholmis Rinkeby-Kista alevikus Husbys palgata turvaettevõtte, kes korraldaks patrullimisi linnaosa keskuses, kuid ei suutnud leida sellele tööle ühtegi firmat, kes sooviks seda lepingut endale saada.

Lisaks eraturvafirma lepingutele kulutatud rahale on Rootsi riigi valitsus kulutanud ligi 2,2 miljardit Rootsi krooni ( 204 miljonit eurot) kogu riigis sisserändajate enklaavide ehk „segregatsiooni” vastu võitlemiseks.

Allikas: Voice of Europe


Järgneb reklaam