Rootsi professor soovitas kliimamuutustega võitlemiseks inimliha süüa

0
1204

Rootsi käitumisala professor Magnus Söderlund pakkus teisipäeval alanud Stockholmi toidumessil välja idee, et kliimamuutuse vastu vôitlemise ühe abivahendina tuleks kaaluda inimliha söömist.

Teisipäeval Stockholmis alanud toidumess “Gastro Summit” tutvustab muu hulgas toidutootmise tulevikku. Messi külastajatele pakutakse lihavaba peekonit ja putukatoitu.

Avapäeval päädis kõige rohkem aga tähelepanu Stockholmi majanduskooli käitumisteaduste professor Magnus Söderlund.

Tabusid on raske murda

Söderlund käsitles oma ettekandes inimkonna ühte suurimat tabuteemat, inimliha söömist. Ta tõstatas küsimuse, kas see võiks olla üks viis kliimamuutustega võitlemiseks.

Selle põhjuseks on viimastel aastatel kasvanud teadlikkus, et lihatootmine on oluline mõju kliimale.

Söderlund ütles Rootsis TV4 saates Efter Fem, et see on üks osa ebaeetiliste toitude uuringute sarjast.

“Muidugi hõlmab inimliha söömine palju tabusid, mida on raske murda. Nii on see olnud kogu ajaloo vältel, vähemalt läänes. Enamiku inimeste arvates on idee vastik ja keeruline,” väitis Söderlund.

Professori sõnul seostuvad ettekujutud arusaamad inimliha söömisest näiteks sellega, et tegemist on surnud inimesega, mis on iseenesest omamoodi tabu.

“Mõrvu peetakse metsikuks ja meil on ka sügav idee, et keha ei tohi häbistada. Üldsus on konservatiivne nende asjade suhtes, millega nad pole harjunud. Seetõttu on lihtne mõista, et nad ei soovi inimliha proovida,” usutles professor.

Putukatoit pole veel läänemaailma tunginud

Üks liha ökoloogilisemaid alternatiive on viimastel aastatel mainitud putukatoit, mis sisaldab üllatavalt palju valku ja võtab tootmiseks vähem ruumi. Inimeste huvi putukatoidu vastu on suurenenud ja näiteks Rootsis räägivad sel teemal paljud tuntud kokad.

Professor Söderlund ei jätka siiski putukate tagajärjel inimliha maailma vallutamise tuleviku ennustamisega.

“Seda on raske näha. Ja putukad pole nii populaarsed kui tavaliselt arvate, vähemalt lääneriikides. Kaks miljardit inimest maailmas söövad regulaarselt putukaid, kuid lääneriikides pole see nii.”

“Peame nüüd kõiki alternatiive proovima ja kliimamuutuste tõttu on hea neid küsimusi tõstatada,” ütleb Söderlund.

Seminaril osalejatelt küsiti, kas nad võiksid ette kujutada inimliha proovimist. 8% vastas jaatavalt.

Allikad:

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.