TÄNA AJALOOS: maailm sai endale kolmanda tuumarelvadega riigi

0
204
Ühendkuningriigi esimene pommikatsetus.
Foto: Australian War Memorial

1952 – Suurbritannia katsetas esmakordselt tuumarelva.

3. oktoobril 1952 sai Ühendkuningriigist kolmas riik, kes katsetas oma tuumarelva, pärast Ameerika Ühendriike ja Nõukogude Liitu. See oli esimene Briti katsetus, koodnimega Hurricane, viidi läbi Lääne-Austraalia Montebello saarte lähistel.

Ühendkuningriik oli 1947. aastal alustanud oma tuumarelvaprogrammi loomist. Kuna Suurbritannia mandriosa peeti tuumakatsetuste jaoks sobimatuks oma väikese suuruse ja suure asustustiheduse tõttu, palus Suurbritannia valitsus Austraalial luua alaline tuumakatsetusplats, millele viimane ka nõustus. Seda Austraalia peaministri Robert Menzies otsust seati hiljem üha enam kahtluse alla.

Aastatel 1952–1957 viis Suurbritannia Austraalia territooriumidel Montebello saartel, Maralinga ja Emu väljal kokku 12 tuumakatsetust. Pärast 1958. aastal USA-ga sõlmitud lepingut tegid mõlemad riigid seejärel tihedat koostööd tuumarelvade väljatöötamisel ja kõik Briti katsed viidi edaspidi läbi USA-s Nevada katseplatsil.

Allikas: www.ctbto.org


Sündmused

Eestis

  • 1891 – Tallinnas “Lootuse” seltsimajas algas 4. oktoobrini (ukj) kestnud Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatud “I põllu- ja aiaviljade, noorte viljapuude ja ilukasvude väljanäitus”.
  • 1923 – Tallinnas Raua tänavas avati 21. algkooli (hilisem 21. keskkool) hoone. See oli esimene kaheteistkümnest koolimajast, mille ehitamise oli linnavalitsus hädavajalikuks tunnistanud.
  • 1929 – Tallinna-Haapsalu rahukogu mõistis Ravila vallavanema Hans Nokkuri raharaiskamise ja võltsimise eest neljaks aastaks sunnitööle koos õiguste kaotamisega.
  • 1932 – Karl Einbundi (Kaarel Eenpalu) valitsus teatas tagasiastumisest.
  • 1941 – teine maailmasõda: Wehrmacht jõudis Saaremaa vallutamisega lõpule.
  • 1944 – teine maailmasõda: Punaarmee lõi Saksa väed Hiiumaalt välja.
  • 1986 – Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis puhkes tulekahju, mille tagajärjel hävis püsiekspositsioon täielikult.
  • 1991 – taastati diplomaatilised suhted Vatikani ja Eesti Vabariigi vahel.
  • 2001 – telekanal TV1 peatas oma saadete edastamise.
  • 2016 – Riigikogus toimunud Eesti presidendivalimistel osutus valituks Kersti Kaljulaid, kes kogus 81 häält. 17 hääletussedelit olid märgistamata.

Maailmas

  • 1552 – Ivan IV väed vallutasid Kaasani khaaniriigi pealinna Kaasani.
  • 1574 – göösid lõpetasid Leideni piiramise.
  • 1739 – Nyssa leping, Vene-Türgi sõja lõpp.
  • 1762 – Moskvas Uspenski katedraalis krooniti Katariina II Venemaa keisrinnaks.
  • 1778 – James Cook jõudis Alaskale.
  • 1789 – George Washington kuulutas välja esimese tänupüha.
  • 1906 – rahvusvahelisel sidekonverentsil Berliinis kinnitati rahvusvaheliseks hädakutsungiks SOS senise CQD asemel.
  • 1929 – Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriik sai nimeks Jugoslaavia kuningriik.
  • 1931 – asutati Türgi keskpank Türkiye Cumhuriyeti Merkez Bankası.
  • 1932 – Iraak iseseisvus Suurbritanniast.
  • 1952 – Suurbritannia katsetas Austraalia lähedal esmakordselt oma tuumarelva.
  • 1960 – Niger iseseisvus Prantsusmaast.
  • 1981 – lõppes seitse kuud kestnud Iiri Vabariikliku Armee vangistatud liikmete näljastreik Belfasti vanglas.
  • 1985 – kosmosesüstik Atlantis startis oma esimesele missioonile STS-51-J.
  • 1990 – Lääne-Saksamaa ja Ida-Saksamaa ühendati.
  • 1993 – Somaalias Muqdishos toimus Muqdisho lahing. USA eriüksuslased püüdsid röövida sõjapealik Mohamed Farrah Aididi ohvitsere. Sellest kasvas välja lahing, milles kaotasid elu 18 ameeriklast ja üle 1000 kohaliku. Sündmuse põhjal kirjutas Mark Bowden raamatu “Black Hawk Down: A Story of Modern War”, millest Ridley Scottil valmis ka kaks Oscarit võitnud film “Black Hawk Down”.
  • 1995 – kohus tunnistas, et O. J. Simpson ei ole süüdi kahes mõrvas.
  • 1997 – Honolulus sündis esimene kloonitud näriline – hiir Cumulina.
  • 2010 – Saksamaa tegi viimase esimese maailmasõja reparatsioonimakse.

Sündinud

  • 1858 – Eleonora Duse, itaalia näitleja
  • 1869 – Alfred Flatow, saksa võimleja
  • 1874 – Charles Middleton, USA filminäitleja
  • 1882 – Raimund Kull, eesti dirigent ja helilooja
  • 1884 – Paul Pinna, eesti näitleja
  • 1886 – Alain-Fournier, prantsuse kirjanik
  • 1895 – Sergei Jessenin, vene luuletaja
  • 1896 – William Morris, briti kunstkäsitööline ja kirjanik
  • 1897 – Louis Aragon, prantsuse kirjanik
  • 1899 – Louis Hjelmslev, taani keeleteadlane
  • 1900 – Thomas Wolfe, USA kirjanik
  • 1901 – Elise Käer-Kingisepp, eesti arstiteadlane
  • 1909 – Valdemar Väli, eesti kunstnik
  • 1916 – James Herriot, briti loomaarst ja kirjanik
  • 1925 – Gore Vidal, USA kirjanik
  • 1925 – Hans Gross, eesti sporditeadlane
  • 1927 – Paul Lettens, eesti filatelist
  • 1936 – Steve Reich, USA helilooja
  • 1944 – Andres Ots, eesti näitleja ja laulja
  • 1945 – Viktor Sanejev, kolmikhüppaja
  • 1947 – Marika Mikli, eesti kriitik
  • 1948 – Anatoli Gantvarg, valgevene kabetaja
  • 1954 – Ruve Šank, Eesti ajakirjanik ja riigiametnik
  • 1962 – Aapo Pukk, eesti kunstnik
  • 1966 – Peter Lõhmus, eesti pangandustegelane
  • 1968 – Donald-Aik Sild, eesti odaviskaja
  • 1981 – Zlatan Ibrahimović, rootsi jalgpallur
  • 1983 – Martin Mill, eesti näitleja

Surnud

  • 1929 – Armas Lindgren, soome arhitekt
  • 1929 – Gustav Stresemann, saksa poliitik ja riigimees
  • 1941 – Jüri Marksoo, eesti omavalitsustegelane
  • 1987 – Heino Susi, eesti kirjanik ja biokeemik
  • 1987 – Jean Anouilh, Prantsuse näitekirjanik
  • 1988 – Franz Josef Strauß, saksa poliitik
  • 2004 – Janet Leigh, USA näitleja
  • 2009 – Galina Leškina, Eesti tekstiilikunstnik
  • 2009 – Vladimir Beekman, eesti kirjanik ja tõlkija

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.