TÄNA AJALOOS: Riigikogu ratifitseeris Eesti-NSV Liidu baaside lepingu

0
224

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline “vastastikuse abistamise pakt” ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.

Sündmuste kronoloogia

  • 23. august 1939. Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov kirjutavad Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jagatakse omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa saab Poola lääneosa ja Leedu (viimane läheb hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäävad Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia.
  • 1. september 1939. Saksamaa kallaletungiga Poolale algab Teine maailmasõda.
  • 17. september 1939. Nõukogude Liidu väed tungivad Poolasse.
  • 22. september 1939. Eesti välisminister Karl Selter saabub Moskvasse, et kirjutada alla Eesti – NSV Liidu kaubanduslepingule.
  • 23. september 1939. Wehrmacht ja Punaarmee peavad koos võiduparaadi Brestis, tähistamaks ühist võitu Poola üle.
  • 24. september 1939. NSV Liidu valitsus esitab Eestile nõudmise sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil.
  • 26. september 1939. Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustatakse NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile.
  • 28. september 1939. NSV Liidu ja Eesti vahel sõlmitakse vastastikuse abistamise pakt, mille alusel luuakse Eestis sõjaväebaasid 25 000 Nõukogude Liidu sõjaväelasele (esialgne soov 35 000). Eesti sõjaväes on samal ajal ligikaudu 15 000 sõjaväelast.
  • 2. Oktoober 1939. Riigikogus toimus Nõukogude–Eesti baaside lepingu arutamine, riigikogu väljendas oma nõusolekut baaside lepingu Eesti suhtes siduvaks muutumisele. 
  • 2. detsember 1939. Soome valitsuse väliskomisjon otsustas pöörduda Rootsi poole palvega teatada Nõukogude Liidu valitsusele, et Soome on valmis jätkama katkenud läbirääkimisi ja tegema uusi konstruktiivseid ettepanekuid. Rootsi sõjaväeatašee Kempfi hinnangul oli välisminister Väinö Tanner sõja lõpetamise nimel nõus enam-vähem mistahes tingimustega.

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside lepingu arutamine Riigikogu komisjonide koosolekul:


Sündmused

Eestis

  • 1853 – ühe esimese taluna Eestimaa kubermangus ostis Hans Peterson Kullamaal Hansu Kalda talu.
  • 1876 – Tartu Eesti Põllumeeste Selts korraldas Otepää kirikumõisas esimese eesti põllumajandusnäituse.
  • 1933 – algas V Riigikogu istungjärk.
  • 1939 – Riigikogu ratifitseeris Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise pakti, ehk nn. baaside lepingu.
  • 1940 – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu avaldas otsuse, milles maata ja vähese maaga talupoegadele tuli anda maad juurde.
  • 1991 – Algas dalai-laama Tenzin Gyatso kahepäevane visiit Eestis.

Maailmas

  • 1187 – Saladin vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Mis viis Kolmanda ristisõja puhkemiseni.
  • 1455 – Neustadti maapäeval otsustati välja kuulutada ristisõda türklaste vastu.
  • 1835 – Gonzalese lahinguga algas Texase revolutsioon.
  • 1870 – Rooma sai Itaalia pealinnaks.
  • 1928 – asutati Opus Dei.
  • 1935 – Itaalia tungis Abessiiniasse (Etioopiasse).
  • 1944 – Varssavi ülestõus lõppes Armia Krajowa kapituleerumisega ning linna pea täieliku hävitamisega Saksa vägede poolt.
  • 1955 – esimeseks arvutiks peetav ENIAC lülitati välja. Selleks ajaks oli see üks viimaseid kümnendsüsteemi kasutavaid arvuteid.
  • 1958 – Guinea iseseisvus Prantsusmaast.
  • 1997 – Allkirjastati Amsterdami leping.

Sündinud

  • 1843 – Kaarlo Juhani Bergbom, soome näitekirjanik
  • 1869 – Mahatma Gandhi, India poliitik
  • 1871 – Cordell Hull, USA poliitik
  • 1899 – Nigol Andresen, eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik
  • 1904 – Graham Greene, inglise kirjanik
  • 1938 – Eddie Cochran, ameerika laulja ja muusik
  • 1946 – Tõnu Truus, eesti maletreener
  • 1948 – Siim Kallas, Eesti poliitik
  • 1967 – Frank Fredericks, Namiibia kergejõustiklane
  • 1976 – Margus Hernits, eesti iluuisutaja
  • 1989 – Kristel Aaslaid, eesti laulja

Surnud

  • 1868 – Hans Georg Hermann von Wrangell, baltisaksa päritolu sõjaväelane
  • 1921 – Wilhelm II, Württembergi endine kuningas
  • 1968 – Marcel Duchamp, prantsuse-ameerika kunstnik
  • 1973 – Paavo Nurmi, soome kergejõustiklane
  • 1974 – Vassili Šukšin, vene kirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja näitleja
  • 1989 – Aarne Viisimaa, eesti laulja
  • 2001 – Lembit Sibul, eesti humorist

Pühad

  • Rahvusvaheline vägivallatuse päev
  • Iseseisvuspäev Guineas

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.