TÄNA AJALOOS: Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress

0
63

Rahvarinne, ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks, hiljem Eestimaa Rahvarinne ja lihtsalt Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud  poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.

Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine.

18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde nimekirjas kandideerinud said selles 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmetest.

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde põhjal Eesti Rahva-Keskerakond, mis hiljem arenes Eesti Keskerakonnaks.

Algidee

13. aprillil 1988 Eesti Televisiooni õhtuses saates “Mõtleme veel”, kus arutati, kuidas rakendada kodanikualgatust, tuli Edgar Savisaar välja mõttega luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde initsiatiivgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon.

1.–2. oktoobril 1988 peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress.

Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.


Sündmused

Eestis

  • 1228 – Saksa kuningas Heinrich VII läänistas Gottfriedile tema piiskopkonna – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared.
  • 1919 – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
  • 1923 – Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.
  • 1924 – Tallinna-Pääsküla liinil pandi käiku Baltimaade esimesed elektrirongid.
  • 1927 – Tartus avalikustati kirjastuse “Loodus” esimese romaanivõistluse tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan “Vaeste-Patuste alev”.
  • 1929 – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur Richard Uibo.
  • 1929 – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.
  • 1934 – asutati Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.
  • 1950 – kaotati maakonnad ja vallad, asutati rajoonid.
  • 1980 – Tallinnas toimusid noorterahutused.
  • 1981 – kõikides maarajoonides asutati agrotööstuskoondised.
  • 1988 – Tallinnas algas Rahvarinde esimene kongress.
  • 1990 – Kuressaare linn ja Muhu vald said esimesteks omavalitsusteks.
  • 1990 – kaotati Eesti Vabariigi Valitsuse j. a. Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse Eesti Osakond (Glavlit) ja usuasjade voliniku ametikoht.
  • 1991 – käibele tulid esimesed sõjajärgsed Eesti postmargid.
  • 1993 – telekanali Kanal 2 esimene saatepäev. Saatepäev algas animafilmiga “Kapsapea”.
  • 2001 – Tartus avati veekeskus Aura.
  • 2009 – Raplamaal läks FM sagedusel esmakordselt eetrisse Tre Raadio.

Maailmas

  • 331 eKr – Gaugamela lahing, Aleksander Suure võit Pärsia üle.
  • 965 – Johannes XIII sai paavstiks.
  • 1018 – Bütsantsi väed võitsid Cannae lahingus normanne.
  • 1787 – Hispaania ja Portugal vahetasid Esimese San Ildefonso lepinguga koloniaalvaldusi Lõuna-Ameerikas. Portugal sai alasid tänases Brasiilias ning Hispaania tänase Uruguay ala.
  • 1787 – Viies Vene-Türgi sõda: Kinburni lahing, kus Aleksandr Suvorov võitis türklasi.
  • 1795 – Prantsusmaa vallutas praeguse Belgia ala.
  • 1800 – Kolmanda San Ildefonso lepinguga loovutas Hispaania Prantsusmaale Louisiana.
  • 1814 – avati Viini kongress.
  • 1827 – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga Jerevani, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim Armeenias.
  • 1830 – Prantsuse koloniaalarmees rajati suaavide korpus.
  • 1850 – Asutati Sydney Ülikool.
  • 1869 – Austrias ilmusid maailma esimesed postkaardid.
  • 1887 – Suurbritannia vallutas Belutšistani.
  • 1890 – Ameerika Ühendriikides asutati Yosemite rahvuspark.
  • 1891 – Californias avati Stanfordi ülikool.
  • 1896 – Šveitsis asutati ravimifirma Hoffmann–La Roche
  • 1898 – Nikolai II pagendas juudid suurematest Venemaa linnadest.
  • 1903 – Reinhold Burger sai Saksamaal patendi termospudelile, seeriatootmisse jõudsid termosed 1920. aastal.
  • 1908 – müügile tuli maailma esimene seeriaauto Ford T.
  • 1918 – Thomas Edward Lawrence’i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi Damaskuse.
  • 1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud tühistas õunte sisseveo keelu Eestist.
  • 1936 – Francisco Franco sai Hispaania valitsusjuhiks.
  • 1938 – Saksamaa liidendas Sudeedimaa.
  • 1939 – Teine maailmasõda: Saksa väed tungisid Varssavisse.
  • 1949 – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Rahvavabariigi.
  • 1958 – NASA alustas tegevust.
  • 1960 – Nigeeria iseseisvus Suurbritanniast.
  • 1964 – Tōkyō–Ōsaka liinil hakkas sõitma esimene Jaapani ülikiirrong Tōkaidō-Shinkansen.
  • 1969 – Teise tsiviillennukina Tupolev Tu-144 järel ületas Concorde helibarjääri.
  • 1975 – hakati tähistama rahvusvahelist muusikapäeva.
  • 1978 – Tuvalu iseseisvus Suurbritanniast.
  • 1994 – Palau iseseisvus.
  • 1999 – algas Teine Tšetšeenia sõda.
  • 2000 – Sydneys lõpetati XXVII suveolümpiamängud.

Sündinud

  • 1754 – Paul I, Venemaa keiser
  • 1800 – Lars Levi Laestadius, äratusjutlustaja
  • 1847 – Annie Besant, briti teosoof
  • 1874 – Tiiman Tamme, Mahu vallavanem
  • 1893 – Viktor Oxford, eesti helilooja
  • 1894 – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
  • 1903 – Vladimir Horowitz, pianist
  • 1907 – Armin Tuulse, eesti kunstiajaloolane
  • 1910 – Bonnie Parker, USA kurjategija
  • 1911 – Heinrich Mark, Eesti poliitik
  • 1911 – Herman Sergo, eesti kirjanik
  • 1912 – Lev Gumiljov, vene ajaloolane
  • 1916 – Debora Vaarandi, eesti luuletaja
  • 1919 – Gunnar Vaidla, eesti fotograaf
  • 1923 – Heldia Estam, eesti ajakirjanik, luuletaja ja fotograaf
  • 1924 – Jimmy Carter, USA 39. president
  • 1926 – Els Oksaar, eesti keeleteadlane
  • 1927 – Oleg Jefremov, vene näitleja ja lavastaja
  • 1935 – Julie Andrews, briti muusikalilaulja
  • 1937 – Endel Kiisa, eesti mootorrattavõidusõitja
  • 1943 – Jean-Jacques Annaud, prantsuse filmirežissöör
  • 1944 – Antti Tuuri, soome kirjanik
  • 1945 – Jaan Õun, eesti flöödimängija
  • 1946 – Reet Valing, eesti raadioajakirjanik
  • 1947 – Stephen Collins, USA näitleja
  • 1949 – Annie Leibovitz, USA fotograaf
  • 1951 – Mait Agu, eesti koreograaf
  • 1953 – Viljar Loor, eesti võrkpallur
  • 1954 – Vello Toomemets, eesti muusik
  • 1955 – Tiina Lokk, eesti filmitegelane
  • 1956 – Andrus Ansip, Eesti poliitik
  • 1962 – Avo Keel, eesti võrkpallur
  • 1963 – Andres Noormets, eesti näitleja ja lavastaja
  • 1970 – Moses Kiptanui, Keenia jooksja
  • 1977 – Dwight Phillips, USA kergejõustiklane
  • 1982 – Sandra Oxenryd, rootsi lauljatar

Surnud

  • 1684 – Pierre Corneille, prantsuse näitekirjanik
  • 1911 – Wilhelm Dilthey, Saksa filosoof
  • 1924 – Peeter Narson, eesti kupletist
  • 1942 – Ants Piip, Eesti poliitik ja diplomaat
  • 1952 – John L. Langenus, Belgia jalgpallikohtunik
  • 1956 – Stan Ockers, Belgia jalgrattur
  • 1969 – Gunnar Andersson, Rootsi päritolu Prantsusmaa jalgpallur
  • 1991 – Richard Kuremaa, eesti jalgpallur
  • 2000 – Mika Kihlström, Soome poksija
  • 2004 – Richard Avedon, USA fotograaf
  • 2007 – Al Oerter, USA kettaheitja
  • 2007 – Tetsuo Okamoto, Brasiilia ujuja
  • 2008 – Detlef Lewe, Saksa aerutaja

Pühad

  • Rahvusvaheline eakate päev
  • Rahvusvaheline muusikapäev
  • Rahvuspüha Hiina Rahvavabariigis
  • Iseseisvuspäev Küprosel
  • Iseseisvuspäev Nigeerias
  • Iseseisvuspäev Palaus
  • Iseseisvuspäev Tuvalus

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +19,7 °C (2000)
  • Tallinna miinimumtemperatuur –1,4 °C (1968)
  • Tartu maksimumtemperatuur +20 °C (1899)
  • Tartu miinimumtemperatuur –4 °C (1916, 1976)

JÄTA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.