Seksuaalkurjategijate ohver oma raamatus: “Ma olin nende jaoks madalam kui inimene, olin prügi!”

3
Raamatu esikaas.
Foto: Holly Archer (Twitter)

Kate Elysia räägib uues raamatus “No Way Out”, kuidas ta kaalus enesetapu plaane pärast seda, kui ta langes seksuaalkurjategijate ohvriks. Birminghami ohver räägib, kuidas teda rööviti ja kuritarvitati rohkem kui 70 mehe poolt- kuid ainult kaks neist toodi kohtu ette. Aastaid hiljem oli ta sõltuvuses narkootikumidest ja kannatas posttraumaatilise stressi sündroomi all, vahendab ajaleht Birmingham Mail.


Birminghami jõugu ohver on avaldanud, kuidas ta rööviti ja kuritarvitati rohkem kui 70 mehe poolt – kuid ainult kaks neist toodi kohtu ette.

Kate Elysia räägib oma uues raamatus “No Way Out”, kuidas ta kaalus enesetapu plaane pärast seda, kui ta langes 18-aastase õpilasena seksuaalkurjategijate ohvriks.

Järgnev õõvastav lugu toimus Birminghamis ja Lääne-Midlandsi piirkonnas, mis tegi noorest tüdrukust narkosõltlase ja enesetapja.

Kate ründajaid vangistati vägistamise eest, kuid enamik neist on ikka veel tänavatel kõndimas vaatamata politseiuurimistele.

“Ma  ei olnud seal inimene, vaid just objekt,” ütleb Kate.

Foto: Birmingham Mail

“Ma olin 18 aastane, kui mind esimest korda vägistati. Mul oli 18 aastane, kui olin röövitud. Ma olin 18 aastane, kui mind Inglismaal müüdi ja anti paljudele meestele, tihti oli kümme meest ühe ööga.”

“Mõned, nagu mina, on ellujääjad. Teiste jaoks on vähe lootust, ning nad jõuavad narkootikumide sõltuvusse ja prostituutide hulka. Mul lihtsalt vedas.”

Heast perekondlikust taustast hoolimata läks Kate 18. aastasena kodust eemale ja kolis Midlandsi linna.

Tema teadmata oli ala, kus ta elas, jalutuskäigu kaugusel Shayyir Alist ja tema nõbu Farooqist (edaspidi: kupeldaja).

Nad nägid peagi oma noort naabrit ja nende vahelised “sõbralikud” vestlused viisid selleni, mille tulemuseks toimus seksuaalrünnak.

Katei pilt raamatu esikaanel.
Foto: Birmingham Mail

Kate räägib raamatus, kuidas ta esimest korda vägistati: see oli hiljuti välja lastud kurjategija, Farooq tuli talle lihtsalt külla.

“Ta ütleb, et ta tahab mind näha alasti, ma vastasin talle, et mina seda ei taha,” meenutab Kate.

“Ta oli tugev, palju tugevam kui mina. Ta tiris jõuga mu kleidi seljast ja ma seisin seal rinnahoidja väel.”

“Ta hakkab enda riideid maha võtma ja ma kangestusin, nagu hirmutatud küülik. Ma tean, et ma oleksin võinud proovida minema minna, oleksin ehk jõudma ukse juurde ja käratanud: kao välja! Kuid ma ei teinud seda. Ma olin halvatud ja ma ei saa liikuda.”

“Ta lükkab mind voodi peale. Ma tahan temaga võidelda, aga ma ei saa, sest ma kardan, et ta teeb mulle haiget, kui ma vastu hakkan.”

Teinekord järgnes siis kui  tema õudusunenägu naasis Shayyir Aliga. Jõuga murti korterisse siisse ja nad mõlemad vägistasid teda. Seekord läks Kate politseisse.

Kuid ametliku kaebust ta ei esitanud, sest politsei sõnul peab ta kaasa minema vahistamise juurde, ning hiljem kohtus nende ja teiste ees seda kõike tunnistama.

Pidades silmas politseiuurimise tagajärgi ja kohtuprotsessi, vajas Kate politseilt nõuandeid ja tuge.

Seda ta ei saanud, ning ilma selleta loobus ta ametlikust avaldusest. Kurjategijad pääsesid rahatrahviga.

Politsei tegevusetuse tõttu ja trahvi tõttu hakkasid Katei ründama uued mehed, kes olid seotud nõbudega, kes olid jaganud ta telefoninumbrit teistele.

Foto: Birmingham Mail

Lõppkokkuvõttes hakkas väärkohtlemise tsükkel muutuma igapäevaseks.

Inimesed lähenesid talle tänaval ja küsisid talt seksi.

“Seksuaalne kuritarvitamine oli nüüd igapäevane asi. See ei paistnud isegi enam kuritarvitamine, pigem tundus see normaalse eluna.”

“Pakistani mehed, kellega ma kokku puutusin, panid mind uskuma, et ma pole midagi muud kui lihtsalt valge libu. Nad kohtlesid mind nagu sitta, välja arvatud siis, kui nad tahtsid seksi.”

“Ma olin nende jaoks madalam kui inimene, olin prügi.”

Vaatamata väärkohtlemisele ja narkootikumidele, käis Kate ka edasi ülikoolis õendust õppimas.

Selle kaksikelu ajal sai mõneks ajaks ka islami võim temast üle, sest ta abiellus süüria mehega, kellega ta küll hiljem lahutas.

Kuid ta lükati siis tagasi Birminghami narkootikumide ja kuritarvitajate juurde.

Kuid ta jäi siiski ellu ja jätkas uskumatult edasi õendusabi omandamist, lõpetas kooli ja läks tööle Birminghami haiglasse vaimse tervise põetamise osakonda.

Lõpuks võttis ta ette sammu, et teada anda meestest, kes teda aastaid kuritarvitasid. Ta andis vapralt tõendeid Farooqi vastu, kes sai kolme korra vägistamise eest kümme aastat vangistust.