Vanemad sundisid oma lapsi elamisloa saamiseks apaatset mängima

0
714
Pilt on ilustratiivne.
Foto: Russell Watkins/DFID/CC BY 2.0

Rootsi ajaleht Nya Dagbladet kirjutab, et migrandid on sundinud oma lapsi teesklema, et nad oleks Rootsi ametnike petmiseks apaatsed (Apaatia: soovide ja huvide puudumine, ükskõiksus, tuimus, osavõtmatus), mis lihtsustab perel riigis elamisloa saamist.

Antud paljastuse taga on Ajakiri Filter, kes on rääkinud kahe lapsega, kellel on nüüd Rootsi elamisluba, ning mõlemad rääkisid, et nende vanemad avaldasid neile survet valetada ning võltsida vigastusi ja haigusi, mida neil tegelikult polnud.


“Arstid, psühhiaatrid, poliitikud ja ajakirjanikud on juba 15 aastat arutanud apaatsete pagulaste võrdselt haigusesse nakatumist. Kuid miks pole keegi aga lastega rääkinud?” küsib oma uudisloos Rootsi ajakiri Filter.

2005. aastal Põhja-Rootsi saabunud serblasest poisil lükati esmakordselt tagasi tema varjupaigataotlus, mille järel vanemad sundisid teda istuma ratastoolis, mitte ampsugi sööma ja lõpetama oma sõpradega kohtumine ning valetama kõikidele meditsiinitöötajatele, et ta põeb epilepsiahooge.

“Ma ei suutnud oma silmi avada. Kuid ma ei suutnud alati oma valega sammu pidada ja lõpuks lõi mu kaela tugev valu,” kirjeldas poiss oma valet ajakirjale.

Ta räägib edasi, et ta oli üllatunud, et keegi ei näinud tema bluffi läbi ja et ta tundis end väga halvasti, ning lõpuks üritas ta ennas 12-aastaselt tappa.

Filter küsitles ka tüdrukut Armeeniast, kellel on täpselt sarnane lugu rääkida. Tema isa ja võõrasema otsustasid, et ta peab muutuma apaatseks, võeti koolist ära ja sunniti lõpetama rääkimine, naeratamine,  ning ta peab olema omaette ega tohi näidata välja oma tundeid. Ka need vanemad näljutasid oma last.

“Mäletan, et minu võõrasema võis süüa teha, nii et see lõhnas kogu meie kodus, kuid ma ei saanud süüa. Mõnikord hiilisin ja haarasin kaasa tüki leiba või midagi sellist, sest olin nii näljane,” kirjeldab tüdruk oma õudusi.

Tüdruk viidi ka raviasutustesse, kus temalt raviti välja haigust, mida tal polnudki.

Tüdruku puhul oli isa pettuse ilmsiks tulemise pärast mures, et lõpuks pidi tüdruk lõpetama haiguse teesklemise. Seejärel sai ta koju tagasi ja talle anti elamisluba.

Uurimise taga olev Ola Sandstig juhib tähelepanu sellele, et apaatsete laste nähtust on avastatud praegu vaid Rootsist, ning paljud on ja on olnud skeptilised selle diagnoosi pärast. Rootsi tervishoiuteenistus teatas juba 2005. aastal, et varjupaigataotlejad on ähvardanud söömise ja joomise lõpetada, kuna nad kuulsid, et nad võivad siis riiki jääda.

Tänapäevalgi on sageli alaealisi, kes väidavad, et nad on apaatsed, ja viimase viie aasta jooksul on hoolitsetud sadade laste ja noorukite eest, kes põevad täpselt seda sama haigust.


Järgneb reklaam


 

JÄTA OMA VASTUS

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.