Arvamus on kirjutatud Delfi kommentaariumis postitusele: “Kersti Kaljulaid: aborditeema pole Eestis murekoht. Seda ühiskondlikku lõhet luuakse häältesaagi nimel!”
Minust isiklikult läheb see aborditeema kaugelt mööda. Aga minust ei lähe mööda see, kui keegi on ilmselgelt ebaloogiline.
Võtame selle pealkirjas öeldud lause “Kersti Kaljulaid: aborditeema pole Eestis murekoht. Seda ühiskondlikku lõhet luuakse “häältesaagi nimel!”.
Teeme nüüd selgeks et ükski teema ei too hääli iseenesest. Erakond võib tõstatada teema et “kassidel peaks olema punane ja koertel sinine joogikauss” või “jogurti söömisel tuleks kasutada väiksemat lusikat”. NEED ON TEEMAD! Ükskõik milliseid teemasid võib tõstatada. See aga ei tähenda automaatselt häältesaaki.
Kui aga mingi teema tõstatamine VÕIB tuua häältesaagi, nagu president paistab ennustavat, siis sel juhul on ilmselgelt tegemist teemaga, mis läheb inimestele korda. Ja mulle isiklikult tundub, et see on kuidagi relevantsem teema, kui udune lubadus “meie teeme teid rikkamaks”.
Niisiis ma ei saa tõesti aru, et kas president ütleb et eesti erakonnad ei peaks tõstatama teemasid, mis hääli toovad? Kui miski toob hääli, siis ilmselgelt on see oluline teema ja see omakorda läheb vastuollu presidendi väitega, et see kõnealune teema ei ole Eestis murekoht.
Ehk lihtsamalt öelduna.
kui see ei ole murekoht, siis miks president kardab, et see teema hääli toob?
ja kui see teema toob hääli, kas siis ei võiks arvata et see ON murekoht?
Need kaks igatahes samasse väitesse kokku ei sobi.
Autor: Sundel Kurviz