Ainuüksi 2018. aastal toimus Šveitsis kümme üleriigilist referendumit

0
412

Šveitsis kuuluvad rahvahääletusele põhiseaduse muutmised, riigi suuremate kulutuste kavad ja maksumuudatused. Aga ka rahvas saab algatada referendumeid, kui teatud hulk kodanikke vaidlustab parlamendi poolt vastu võetud eelnõu või kui kodanikud ise taotlevad seadusesätete muutmist.

Viimasel juhul tuleb kõigepealt moodustada algatuskomitee, kes sõnastab eelnõu ning esitab selle valitsusekantseleile. Kui algatus on korrektne, avaldatakse initsiatiiv riigi ametlikus väljaandes. Pärast avaldamist on algatuskomiteel 18 kuud aega koguda vähemalt 100 000 kodaniku allkirja. Kui nõutav hulk käes, arutatakse eelnõud valitsuses ja parlamendis, kus sõnastatakse oma seisukohad. Ka erakonnad kujundavad oma positsiooni. Kui parlament eelnõud vastu ei võta, toimub rahvahääletus, tavaliselt 1–2 aasta jooksul. Parlamendil on võimalus esitada oma vastuinitsiatiiv.

Rahvahääletusele tuleva teema tarvis tehakse ametlik kodulehekülg, kuhu koondatakse eelnõu alusdokumendid, riigivõimuorganite, oluliste teemaga seotud organisatsioonide ja erakondade ning liikumiste seisukohad. Seega on esindatud nii poolt- kui vastuargumendid. Enne hääletamist korraldatakse riigi televisiooni peakanalil rida sisulisi debatte, kus saavad sõna mõlema poole esindajad. Just argumenteeritud arutelu peetakse referendumite puhul väga väärtuslikuks.

Kui referendumil on rahva enamus üleriigiliselt ja ka enam kui pooltes kantonites ettepaneku heaks kiitnud, viiakse see ellu.

2018. aastal toimunud föderaalreferendumitest oli kuus rahva algatatut.

Viimastel rahvahääletusvoorul novembris lükati tagasi üks põllumajandustoetuse eelnõu ja kiideti heaks seadus, mis andis kindlustuskompaniidele suuremad õigused kuritarvituste kindlakstegemiseks. Tagasi lükati ka väga oluline eelnõu, mis andnuks Šveitsi konstitutsioonile üheselt ülimuslikkuse rahvusvahelise õiguse ees. Esimesel hääletusel osales 47% valijaist, kellest vastu oli 55%, teisel 48%, kellest poolt oli 65% ja kolmandal oli osalusprotsent 48%, neist vastu oli 66%.

Tegemist on demokraatiaga selle termini kõige ehedamas ja paremas tähenduses. Alates 1848. aastast on Šveitsis toimunud 625 föderaalreferendumit.

Šveits on üks maailma edukamaid riike. Šveitsi mudelit Eestisse üheselt üle võtta ei saa. Küll aga saame rakendada oma mudelit. EKRE programmiliseks eesmärgiks on põhiseaduse muutmine nii, et rahvas saaks õiguse algatada siduvaid referendumeid. See võimalus oli meil ka aastatel 1920-1933, ent läks kaotsi 1934. aasta riigipöördega.

Allikas: 

Referendumid Eestis

Taasiseseisvunud Eestis on olulisi küsimusi referendumi korras otsustatud vaid kahel korral: põhiseadust vastu võttes ja Euroopa Liitu astudes.

Eesti põhiseaduse töötas välja 13. septembril 1991 tööd alustanud Põhiseaduse Assamblee, millesse kuulus 30 Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi lähetatud saadikut.

  • 28. juunil 1992 toimus põhiseaduse rahvahääletus. Uue põhiseaduse poolt 91,9 protsenti hääletusel osalenuist. Hääletajatelt küsiti, kas nad kiidavad heaks Põhiseaduse Assamblee esitatud uue põhiseaduse heaks ja on valimisõiguse laiendamise poolt Eesti kodakondsuse taotlejatele, kes on taotluse esitanud 1992. aasta 5. juuniks. Valimisõiguse laiendamine läbi ei läinud. Uus põhiseadus hakkas kehtima 3. juulil 1992.
  • 14. septembril 2003 toimus Euroopa Liitu astumise rahvahääletus, mis tähendas ka põhiseaduse muutmist vastava täiendusega: „Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.“ Hääletusel esitatud küsimus kõlas: «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?» 66,92 hääletanutest vastas sellele küsimusele jaatavalt.

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.