Belgia linn avab varjupaigakeskuse, mis pakub majutust sõjalise taustaga sisserändajatele

0
969
© Bollen – Philemon ja Baucise hooldekodud on peagi varjupaigakeskused 130 inimesele.

Kohalikud elanikud, kes elavad Belgia linnas Dormaal, olid täiesti šokeeritud, kui kuulsid uuest migrantide varjupaiga salajasest avamisest, kus elavad „noored”, kes on sõjaväelase taustaga sisserännanud mehed, vahendab kohalik meedia.

Eeldatavasti alustab varjupaigakeskus tööd selle aasta sügisel ja majutab umbes 130 sisserändajat.

Kohalikud elanikud on mures ja ütlevad, et neilt pole küsitud kunagi, kas nad kiidavad heaks kogukonnas tegutseva sisserändajate varjupaigakeskuse, ning et linnaametnikud on neile koguaeg rajatise kohta vähe teavet andnud.

Üks elanik ütles Brüsseli hollandikeelsele ajalehele Het Laatste Nieuws: “Me kõik kuuleme siin kuulujutte, kuid sujuvat suhtlust pole. On selge, et nad tahavad sellise varjupaigakeskuse siia vaikuses üles seada, teavitamata sellest kohalikke elanikke.”

“Kas me julgeme edaspidi oma lapsed õue lubada? Kas tuleb veel sissemurdmisi? Kas meie majade väärtus väheneb? Küsimusi on nii palju, millele me täna vastust ei saa. Ja kui see pidi olema perede eest hoolitsemine, siis okei, aga peaaegu kõik on noored mehed,” jätkas Dormaal elanik.

Varjupaigataotlejate eluaseme eest vastutav Belgia föderaalamet “Fedasil” on väidetavalt allkirjastanud pooleteise aasta pikkuse üürilepingu hoonele, mis oli ametlikult hooldekodu.

Murelikud kohalikud elanikud räägivad, et neid on kogukonna plaanidest täiesti välja jäetud, kui mitte lausa pimedas hoitud.

Kui küsiti kavandatud sisserändajate varjupaigakeskuse kohta, vastas linnapea Boudewijn Herbots: “Selles olukorras oleme natuke kiired olnud ja me ei küsi seda teistelt inimestelt. See on Anima Care’i ja föderaalvalitsuse vaheline leping ja linnana ei ole me sellesse seotud.”

“Mõistame, et põgenike eest tuleb hoolitseda inimväärselt, kuid teisalt tuleb arvestada ka kohalike elanikega,“ jätkas Herbots.

Kuid tundub, nagu ei oleks kohaliku kogukonna arvamusi üldse arvesse võetud.

Massiline sisseränne on põhjalikult muutnud Euroopa sotsiaalset struktuuri ja teeb seda drastiliselt. Kõikjal, kus sisserändajaid leidub, muutub neid võõrustav kohalik ühiskond alati – tavaliselt halvima poole.

Allikas: Voice of Europe