Eestlannast pereema võitlus Norra lastekaitsega

2
2795
Illustratsioon: Rahvuslane.ee

Euroopa lastekaitse murelaps Norra (mille lastekaitseseadus on võetud eeskujuks paljudes Euroopa Liidu riikides: näit. Eestis, Rootsis ja Soomes), mis kümnetetuhandete õnnetute vanemate hinnangul võtab peredelt lapsi liiga kergekäeliselt on saanud taas kinnitust.

Rahvuslasele räägib oma loo eestlanna, kes elab Norras juba ligi 19-aastat.

Autori nimi on toimetusele teada …

Mul on kaksikud 12-aastased poisid. Aasta tagasi jäi mu eksmees haigeks (sai insuldi), ning ta ei saanud enam laste eest hoolitseda. Oleme olnud lahutatud ligikaudu 9-aastat ja laste jagamise protsent oli laste maakleri poolt pandud 60-40% laste isa kasuks.

Kui alguses laste jagamiseks läks, siis pidin ma eksmehele rohkem (raha) andma, sest võeti arvesse seda, et tal on oma perekond siin (Norras) ja minul mitte. (Muidu oleks ma kohtus juba siis 9-aastat tagasi kaotanud, sest kohus oleks arvestanud asjaolu, et lapsed on nii väiksed ja ma poleks üksi hakkama saanud. (Rääkisin ka advokaadiga tollal).

Nii et kui mu eksmees haigeks jäi, siis mu eksmehe õde sõna otseses mõttes omastas mu lapsed ära, lükkas neil telefonid välja, võttis lastelt kõik sidevahendid ära. Käisin politseis, ei saanud neilt abi, sest laste tädi (eksmehe õde) oli saatnud juba sõnumi lastekaitsele ja politseisse, et ma kuskilt abi ei saaks.

Mu eksmehe õde on ise ka töötanud lastekaitses, nii ta teadiski kõiki seadusi ja nõkse, kus ja mida kuskil teha ja õelda. Selleks ajaks kui jõudis kätte kohtupäev (4 kuud hiljem) oli mu lapsed manipuleeritud ja vaimselt murtud, et nad ei julgen kohtus öelda, et nad tahavad minu juures olla ja kartsid midagi vastu öelda- kui ma seda ülekuulamise paberit nägin, mida nad kohtus kohtunikule ütlesid, siis ma lugesin poiste kõnest välja nende tädi sõnu!

Kõike mida see tädi minu seljataga ei teinud: vahetas poiste koole ja ka poiste arsti. Mina sain alles kõigest palju hiljem teada. Sain neid näha 1X kuus ühel nädalavahetusel, ning  see ei olnud hea ei neile ega ka minule.

Lastekaitse teostas mitmeid kordi mu kodus koduvisiite. Hetkel pole oma lapsi augustist saati jälle näinud, Kahjuks kohus mõistis lapsed tädile, aga kohtu otsus lastekaitsele niikuinii ei loe, nad ikka leiavad põhjuse, et otsusest mööda vaadata. Tulemas on veel üks kohus, sest laste tädi soovib adopteerida ametlikult mu lapsi ja minu kui ema õigused ära võtta.

Lisaks on siin Norras õigus lapsevanemal (kellel on suurem % lapsest), see vanem võib kasvõi naabritele oma lapse ära kinkida, või kasvõi müüa (muidugi käib tehing lastekaitse kaudu). Kui ma sellest teada sain, siis mul jäi suu lahti, aga nii see on. Kui mu eksmees haigeks jäi, siis ta oligi kirjutanud eestkoste nende tädile (mitte küll adopteerimiseks, aga et nende kodu oleks ajutiselt seal).

Ametlikult ei saa lastekaitse mind millegiga rünnata: karistusregister on mul puhas, kunagi pole lastele kurja teinud, väga harva kui kerget alkoholi võtan, lapsed pole minu juures mitte iialgi alkoholi lõhna tundnud. Olen sotsiaaltöötaja, kes tegeleb kodututega, peamiselt nendega, kellel on probleeme alkoholi ja narkootikumidega- minu töö ongi aidata neid, kes on ühiskonnast kõrvale jäetud.

Eesti lastekaitse on põhjustanud meil juba ühe lapse surma. Mõne kuu vanune Tiia lämbus Tallinna lastekodus oma okse sisse. Kas ka Norras on midagi sarnast juhtunud?

Meil siin Bergenis (linn Norras) on asutus nagu teil Eestis sos lasteküla. Seal tekkis suur skandaal aasta tagasi, kus teismelised ja selles asutuses lapsed tegid tutvust narkootikumidega (heroiiniga). Skandaal tuli avalikuks, kui 16-aastane suri üledoosi tõttu. See asutus pandi nüüd kinni ja asja hakati uurima, aga vähemalt kolm nendest teismelistest said valmis narkomaanid. Norras on üleültse väga palju narkomaane.

Ma ei tea, kuidas Norras on, aga Eestis kardetakse ajakirjandust rohkem kui vanajumalat. Miks sa ei pöördu meediasse?

No siin on ka meedial kõva sõna, aga poiste isikute pärast ma ei ole seda teinud. Nad on 12-aastased, küllalt suured et aru saada mis toimub, aga veel väiksed et ise selles osaleda. Nad on niigi traumeeritud. Sest nad kaotasid ühehetkega nii isa kui ka ema. Aasta on möödas kui kogu see õudus algas. Ma ei usu et see tädi neile otseselt halba teeb, aga mina olen näinud selle naise teist nägu. Küll ma jõuan kannatada, olen kannatanud aastaid eksmehe perekonna terrorit, jõuan veelgi. Poisid on varsti suured, et sealt ise jalga lasta.

Ma olen tundnud viimaste aastate jooksul, et ma olen nähtamatu “background player”.
Vabandan kui mingid vead on, olen Norras ligi 19-aastat elanud.

2 KOMMENTAARID

Comments are closed.