Kohtuprotsess, kus kannatanu end kannatanuks ei pea

0
967

Täna Viru maakohtu Rakvere kohtumajas alanud protsess endise IT- ja ettevõtlusministri Marti Kuusiku üle erineb teistest protsessidest vähemalt ühe detaili poolest. Nimelt sõltub protsessi tulemist ehk täpsemalt öeldes jõustunud kohtuotsusest, kas Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid peab vaid ühe päeva ministriametis olnud Kuusikult vabandust paluma või mitte, kirjutab Virumaa Teataja ajakirjanik Toomas Herm.

Riigipea lahkus riigikogus ministrite ametivande andmise ajal oma kohalt, kui seda tegi Marti Kuusik. Enne olid ajakirjanduses ilmunud väited Kuusiku võimalikust vägivallast oma naise Karin Kuusiku suhtes. Perevägivald aga on Eestis pälvinud eriti suurt tähelepanu. Ja mitte ainult riigi sunniaparaadis, vaid laiemalt.

Riigipea käitumine riigikogus tekitas vastakaid arvamusi. Kersti Kaljulaid lubas, et kui meedias avaldatu ei pea paika, siis on tema esimene, kes Marti Kuusikult vabandust palub.

Ajaleht lisab, et alanud kohtuprotsess on huviväärne ka selle poolest, et kannatanu väitel pole tema suhtes vägivalda kasutatud. Lähikondsetel on õigus nii eeluurimise ajal kui ka hilisemas kohtumenetluse staadiumis keelduda ütluste andmisest. Kui aga kannatanu on öelnud, et tema suhtes pole vägivalda kasutatud, siis seda saab juba nimetada tunnistuse andmiseks.

„Hoolimata kannatanu ütlusest, saatis prokuratuur siiski kriminaalasja kohtusse. Järelikult on prokuratuur veendunud Marti Kuusiku süüs. Siit omakorda tekib kohe vastuolu, et kas siis Karin Kuusik valetas, kui väitis, et vägivalda pole olnud. Ametiisikule teadvalt valeandmete esitamine on kuritegu,“ kirjutab Virumaa Teataja.

Siiski, see protsess ei ole ainuke, kus kannatanu väidab, et pole kannatanu, kuid samas on prokuratuur siiski asjaga kohtusse läinud. Virumaa Teataja: „Küsimusele, miks siis kannatanu suhtes pole alustatud kriminaalmenetlust valeütluste andmise alusel, on vastatud, et kannatanul võivad ütluste andmisel olla mitmesugused motiivid. Näitena on toodud hirmu ehk kannatanut on enne ähvardatud, et mis siis kõik juhtub, kui ta süüdistatava vastu tunnistab.“

Kui kriminaalmenetlust Marti Kuusiku asjus alustati mitme episoodiga, siis teadaolevalt on täna kohtusse jõudnud vaid üks. Prokuratuur aga ei ole mitte raskes olukorras episoodide vähesuse, vaid kannatanu ütluste tõttu. Eestis ei pea kohtualune tõendama oma süütust, vaid tema süüd peab tõendama. Kohtu alla antud tavaliselt muidugi eitavad oma süüd, aga kui ka kannatanu ütleb, et midagi pole olnud, siis on süü tõendamine äärmiselt keeruline.

„Eelöeldut arvesse võttes piisab Marti Kuusikul ja tema kaitsjatel vaid öelda, et nad on eeluurimisel kõik juba rääkinud, midagi pole lisada, ja kui riiklik süüdistaja on jätkuvalt veendunud Marti Kuusiku süüs, siis tõendagu see ära. Seega on protsess huvitav ka õiguslikus mõistes,“ kirjutab ajaleht.

Kohtuprotsess on kuulutatud kinniseks.

Allikas: Uueduudised.ee

Seotud lood:

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.