Norra on kulutanud 6,6 miljardit eurot tööjõu integratsiooniprogrammile, kasu vaid 50% sisserändajatest

0
307

Pärast seda, kui Norra valitsus kulutas kümne aasta jooksul 6,6 miljardit eurot tööjõu integratsiooniprogrammile, milles osales 37 000 sisserändajat, on pisut rohkem kui pooltel programmi läbinutest töökoht.

Aastatel 2005-2016 kulutas Norra valitsus 65,8 miljardit Norra krooni (6,6 miljardit eurot) niinimetatud sissejuhatusskeemile, mille eesmärk oli “võimaldada asja saabunud sisserändajatele kiiresti tööle või õppima suunduda”. 2017. aastal vaid 55% migrantidest, kes programmil osales omab praegu töökohta, kirjutab Aftenposten.

Raporti kohaselt töötab kokku vaid 33% sisserändajatest 35 või enam tundi, võrreldes 70 protsendiga kogu elanikkonnast. Lisaks sai iga neljas migrant sotsiaalabi või oli neil pikaajaline haiguspuhku, mille tõttu olid nad vähenenud töövõimega.

Aruande statistika näitas, et Eritreast, Etioopiast ja Myanmarist pärit ümberasujaid võeti tööle oluliselt sagedamini kui Somaaliast, Iraagist, Süüriast, Iraanist ja Palestiinast saabunuid.

„Paljud põgenikud saavad tööturul jala ukse vahele, kuid liiga vähesed jätavad endast maha kindla jalajälje. Tööl käivate norralaste jaoks on sissetuleku tähtsus oluliselt kõrgem kui neil, kes pole tööl ja saavad sotsiaalabi. Pagulaste jaoks pole nende sissetulek nii suur. See võib aidata selgitada, miks integreerumine tööturule aeglustub,” ütles Oslo suurlinnaülikooli teadur Kristian Tronstad.

Naaberriigis Rootsis on olukord aga veelgi hullem. Selle aasta oktoobris kirjutasime Rootsi statistikaameti tehtud uuringust, mis näitas, et veidi üle 10 protsendi alates 2015. aastast saabunud tööealistest varjupaigataotlejatest omab töökohta.