RAPORT: Millised riigid on ELi suurimad panustajad ja abisaajad?

0
1264

Üks Euroopa Liidu põhiküsimusi on see, et kõik liikmesriigid ei panusta liitu võrdselt. See oli ka üks peamisi tegureid, mis viisid brittide Brexitini 2016. aastal.

Küsimus, millised liikmesriigid maksavad Euroopa Liidule rohkem, kui tagasi saavad, on ja jääb liidus üheks peamiseks vaidlusküsimuseks.

ELi 2017. aasta eelarvest selgus, et otseste rahaliste sissemaksete osas oli kümme liikmesriiki, kes panustasid rohkem, kui nad ELilt tagasi said.

vaadates Statistikat, siis näeme, et Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) oli liidu sissemaksete järgi teisel kohal, ehk 7,5 miljonit eurot maksti liitu rohkem sisse, kui tagasi saadi. Saksamaa oli sissemaksjate nimekirja edetabelis, paigutades Euroopa Liitu sisse 12,8 miljardit eurot rohkem kui nad tagasi said. Kolmandaks, neljandaks ja viiendaks tulid Prantsusmaa, Itaalia ja Holland.

Vaieldamatult oli Poola Euroopa Liidus suurim rahasaaja, saades 8,2 miljardit eurot rohkem, kui ta liitu sisse pani. Teiseks tuli Kreeka +3,7 miljardi euroga, kolmandaks Rumeenia +3,4 miljardi euroga ja neljandaks Ungari +3,1 miljardi euroga.

Eesti kohta näeme, et oleme saanud Euroopa Liidult 463 miljonit rohkem raha, kui oleme sinna sisse maksnud.

Saksamaal aga on ELi rahade toetus endiselt üsna kõrge.

Bertelsmanni sihtasutuse läbi viidud uuringust selgus, et kuigi eelarvelised sissemaksed võiksid kaaluda üles riigi otsest rahalist kasu, on ELi ühtne turg suurendanud Saksamaa keskmist sissetulekut rohkem kui 1000 euro võrra, võrreldes ELi keskmise 840-eurose kasvuga.

Allikas: Voice of Europe