Suhkrutrahv võib tulla oodatust krõbedam

0
373

Kui Eesti ei suuda Euroopa Komisjoni mingi ime läbi pehmeks rääkida, lajatab see meile peagi kaela mitte enam 850 000 000, vaid hoopis rohkem kui 1 000 000 000 kroonise suhkru- ja võitrahvi.

Selline summa tuleb siis, kui meil komisjoniga mitte midagi läbi rääkida ei õnnestu, nendib põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup.

Suhkrutrahvi ümber on komisjoniga kaua kembeldud, kuid siiani tulutult. «Olen aru saanud, et komisjon ei taha Eestile vastu tulla,» selgitab asekantsler.

Või ja piimapulbri liigse varu asjus polevat Oopkauba sõnul Eestile vaidlemiseks isegi võimalust antud.

Kuna Eesti pole saanud komisjonile suhkru kohta isegi oma argumente esitada, on raske arvata, kas euroametnikud neid üldse arvestavad, selgitab Oopkaup. «Võimalik, et nad ei kuula mingeid selgitusi, vaid võtavad lihtsalt aluseks Eesti statistikaameti poolt Eurostatile esitatud andmed.»

Euroopa komisjoni hinnangul oli Eestil euroliitumisel varuks 91 500 tonni liigset suhkrut, 2774 võid ja 1360 tonni piimapulbrit. Mõni aeg tagasi hinnati võimalikuks trahviks 850 miljonit krooni, kuid viimastel andmetel on sellele tublit lisa oodata.

Komisjon teeb otsuse aprillis

Trahvisumma otsustavat komisjon Oopkauba sõnul ilmselt järgmisel nädalal. Kusjuures kõigile uutele liikmesriikidele korraga.

Eesti trahvikauplemislootusele pani paraja põõna maksu- ja tolliameti järelkontroll, millega firmade ladudest leiti veel üle 20 000 tonni liigset suhkrut. Äripäeva teada on sellest ligi 15 000 kommivabriku Kalev hingel. Samas tõrjuvad nii põllumajandusminister Ester Tuiksoo kui Kalevi juhataja Oliver Kruuda tolle väite. Maksuamet ei taha samas ühegi süüdlasfirma nime öelda, sest seadus seda ei lubavat. Napilt nenditakse, et revisjoni alustati 18 firmas.

Tuiksoo teatas neljapäeval ka eurokomisjonile avastatud suhkruvarust. Põllumajandusministeeriumi kaubanduspoliitika büroo juhataja Ene Maadvere täpsustab, et piinlik avastus trahvisummat ei tõsta – sellevõrra väheneb lihtsalt eraisikute varuks arvatud kogus.

Oopkaup annab mõista, et järelkontroll võttis Eestilt viimasegi lootuse trahvi väiksemaks kaubelda: «Oleme siiani esitanud seisukoha, et see, mis eratarbija käes, ei peaks olema maksustatav.» Eraisikute suurt suhkruvaru põhjendati vaesusega, mistõttu paljud keedavad sügiseti ohtralt moosi ja siirupit.

Nüüd võib eurokomisjon aga kõik Eesti esitatavad arvud kahtluse alla seada, küsides: millega te kinnitate, et ei leia nädala pärast veel 5000 tonni?

Poola kohtuvõit päästaks Eesti trahvist?

Maadvere lisab, et suhkrutrahvi maksmise päev lükkub segaduse pärast ilmselt praegu määratud 30. novembrilt kaugemasse tulevikku.

Eelmise valitsuse üks liige selgitas SL Õhtulehele, et Eesti võib eurokomisjoniga läbi rääkida, kas trahv maksta korraga või mitme aasta jooksul.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul trahvimaksmisviisi enne komisjoni otsust määrama ei hakata: «Ootame ära komisjoni otsuse. Loodame, et see tuleb võimalikult soodne.»

Oopkauba jutust selgub, et Eestil on siiski üks õhkõrn lootus trahvist pääsemiseks. Nimelt vaidlustas Poola suhkrutrahvi Euroopa kohtus. Kui poolakad kohtuasja võidavad, peaks pretsedent laienema ka Eestile. Samas pelgavat Euroopa Liit, et kui praegused uusliikmed trahvist pääsevad, üritavad sama trikki ka järgmised ehk Bulgaaria ja Rumeeniagi.

Läti saab veel ka toiduainetrahvi?

Euroopa Komisjon võib ETV teatel Lätit trahvida peale suhkruvaru veel ka liiga suure sea- ja linnuliha-, või- ning juustuvaru eest. Väidetavalt tuleb too trahv üle 156 miljoni krooni ehk ligi samapalju kui suhkrugi eest.

Allikas: Õhtuleht.ee