Uuringud: Soome sisserändajad naudivad Kela hüvitisi enim, kui põliselanikud

0
1077

Kela hiljutise uuringu kohaselt saavad Soome migrandid töötuskindlustust, eluasemetoetusi ja põhisissetulekutoetust rohkem kui ülejäänud elanikud.

Andmed põhinevad hiljutisel uuringul, kus uuriti Kela hüvitiste kasutamist kõigi Soomes elavate täiskasvanute poolt 2018. aastal. Sisserändajatena määratleti Soomes sündinud immigrandid, kelle emakeeleks ei ole soome keel.

2018. aastal maksis Kela sissetuleku tagamiseks sotsiaalkindlustushüvitisi kokku 10,7 miljardit eurot. 10,7 miljardist eurost maksti sisserändajatele kokku 1,36 miljardit eurot (13%) ja Soomes sündinuile 9,32 miljardit eurot (87%).

©Kela

Sisserändajatele makstav summa erines erinevate hüvitiste vahel märkimisväärselt põliselanike omast. Suurim oli garantiipensionist, mis maksti sisserändajatele 29%, ja peaaegu sama suur oli ka töötutoetus, mida maksti sisserändajatele 27%. 20% maksti  sissetulekutoetust ja 14% eluasemetoetust. Sisserändajatele maksti ainult 2% vanadus -ja invaliidsuspensionit.

Võrdluseks põliselanikega maksti hüvitisi põliselanikele ühe inimese kohta keskmiselt 2243 eurot aastas, ning sisserändaja kohta 4676 eurot aastas. Perehüvitisi, õppetoetusi, haigushüvitisi ja Kela pensione maksti sisserändajatele ja põliselanikele samas summas, umbes 1200–1300 eurot inimese kohta aastas.

Sisserändajate ja põliselanike töötuskindlustuse, eluasemetoetuste ja sissetulekutoetuse summa vahe on üpriski suur. Soomes sündinud inimese kohta maksti neid hüvitisi umbes 900 eurot aastas ja sisserändaja kohta umbes 3300 eurot aastas.

Sisserändajate hüvitiste kasutamist uuriti riikide kaupa, mis moodustati sünniriigi järgi. Rühmadeks olid ELi riigid, Venemaa ja endine Nõukogude Liit, Aasia, pagulaste päritoluriigid ja muud riigid.

Kela hüvitiste kasutamisel on rühmade vahel olulisi erinevusi. Ühe elaniku kohta maksti kõige rohkem hüvitisi neile, kes on sündinud pagulaste päritoluriikides, ja teistesse riikide rühmadesse kuuluvatele.

Sisserändajad saavad hüvitisi palju tõenäolisemalt kui kogu elanikkond. Eelkõige saavad sisserändajad töötuskindlustust, eluasemetoetusi ja põhisissetulekutoetust üldisemalt kui ülejäänud elanikud. Sisserändajatest 34% sai eluasemetoetusi, 26% töötuskindlustust ja 22% põhisissetuleku toetust. Põliselanikest sai 17% eluasemetoetusi, 7% töötutoetust ja 6% põhisissetuleku toetust.

Nõrgem tööhõive ja madal sissetulek suurendavad vajadust hüvitiste järele. Töötuskindlustust makstakse ka integratsioonikoolitusel ja teistes teenustes osalemise perioodi eest. Lisaks elatise kindlustamisele võimaldavad eelised seega õppida näiteks soome keelt ja omandada muid tööelus vajalikke oskusi.

Lisaks kajastub sisserändajate noorem vanusstruktuur hüvitiste kättesaadavuses. Näiteks üldises elanikkonnas makstakse noortele sissetulekutoetust ja eluasemetoetust sagedamini kui vanematele inimestele. Igas vanuses sisserändajad, kes elavad juba pikemat aega Soomes, said eluasemetoetusi sagedamini kui kogu elanikkond.

18–24-aastased sisserändajad said vähem stipendiume kui Soomes sündinud. 

Võrreldes Soomes sündinud samaealiste inimestega said põliselanikud lapsetoetust, vanematoetust ja koduhooldustoetust veidi sagedamini. Haigushüvitisi ja töövõimetuspensione maksti sisserändajatele vähem kui põliselanikele.

Allikas: Kansalainen.fi ja Kela blogi

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.