Moskvas toimunud massitulistamise eest võttis vastutuse äärmusorganisatsioon Isis.
Organisatsioon teatas asjast avalduses sõnumiteenuse Telegram vahendusel, öeldes, et ta “ründas suurt kogunemist Venemaa pealinna Moskva äärelinnas”.
Vene võimude teatel on kontserdimaja rünnakus hukkunud vähemalt 40 ja vigastada saanud üle 100 inimese.
“Kardetakse, et ohvrite arv siiski tõuseb. Hilisõhtul oli leekides põlenud hoone katus juba sisse kukkumas, samal ajal kui inimesed olid veel sees,” edastas BBC .
Venemaa rahvuskaart teatas reede hilisõhtul, et on alustanud rünnaku toimepanijate otsimist. Samal ajal on inimesed kontserdimajast evakueeritud, teatas riigikaitse.
BBC: Ründajaid oli mitu
BBC kontrollitud video järgi oli Moskva kontserdimaja ründajateks vähemalt neli sõjaväevormis inimest, kes avasid tule, misjärel tuli levis üle kogu hoone.
Meedia andmetel toimus hoones tulistamise ajal plahvatus. Uudisteagentuuri Interfax andmetel võis ründajaid olla kuni viis.
Tabamuse saanud Crocus City Halli kontserdimaja hoone on osa ulatuslikust Crocus City hoonetekompleksist, kuhu kuulub muuhulgas ka kaubamaja. Crocus City asub Moskva oblastis Krasnogorskis, Moskva kesklinnast loodes.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et jättis nädalavahetusel Moskva oblastis ära kõik avalikud üritused.
Zaharova: “Kogu maailm peab selle hukka mõista”
Päästetöötajate sõnul oli maja keldrist evakueeritud sadakond inimest. Väidetavalt põgenesid hoones viibinud inimesed ka hoone katusele, kust neid hilisõhtul päästa üritati.
Õhtul avaldati sotsiaalmeedias mitmed videod ja pildid laialt levinud tulekahjust kontserdimaja hoone suunas. Venemaa nimetas Moskva sündmusi “veriseks terrorirünnakuks”
“Kogu maailm peab selle kohutava kuriteo hukka mõistma!” kirjutas Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zaharova Telegramis.
USA kiirustas reede õhtul ohvritele kaastunnet avaldama. Valge Maja teatel pole mingeid märke, et Ukraina oleks sündmustega seotud.
“Puuduvad märgid, et Ukraina või ukrainlased oleksid selle tulistamisega seotud,” kommenteeris USA riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby ajakirjanikele.
Ukraina luure süüdistas Putinit
Ukraina kaitseministeeriumi luure keskagentuur süüdistas reede hilisõhtul Moskva oblastis toimunud massitulistamises ja tulekahjus Venemaa julgeolekuteenistusi ja riigi autokraatlikku presidenti Vladimir Putinit.
Ukraina luureagentuur teatas Telegramis, et rünnak pandi toime president Putini käsul. Ajendiks on väidetavalt Ukraina sõja laienemine ja eskaleerumine.
Venemaa endine president Dmitri Medvedev ähvardas Ukrainat kättemaksuga, kui Ukraina osalus leiab kinnitust.
“Kui leiab kinnitust, et kurjategijad olid Kiievi režiimi terroristid, tuleb nad kõik terroristidena üles leida ja halastamatult hävitada,” kirjutas Medvedev Telegramis.
Hoones viibis tuhandeid inimesi
Reede õhtul ei olnud kinnitatud teavet selle kohta, kui palju inimesi rünnaku alguse ajal hoones viibis. Uudistekanali Bell andmeil oli sihitud kontsert välja müüdud ning müüdud piletite põhjal võis hoones viibida üle 6000 inimese. BBC andmetel oli hoone täismahutavus kodulehel oleva info põhjal 9500 inimest.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kantselei eitas õhtul Ukraina seotust.
“Mis puutub tänastesse sündmustesse Venemaa eeslinnas (kontserdisaalis) – tulistamised ja terroriaktid, mille on toime pannud tundmatud inimesed –, teeme selle selgeks: Ukrainal pole nende sündmustega absoluutselt mingit pistmist,” kirjutas Telegramis presidendi assistent Myhailo Podoljak.
Ka Ukraina ridades sõdivate Vene vabatahtlike esindaja on eitanud nende seotust rünnakuga Venemaal. Ukraina relvajõudude koosseisu kuuluv Vaba Vene Leegion teatas avalduses, et ei sõdi rahumeelsete venelastega. Selle asemel süüdistas Leegion Venemaa julgeolekuteenistusi rünnaku kavandamises.
Venemaa president Vladimir Putin ei ole kommenteerinud reedeõhtuseid sündmusi. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles Vene uudisteagentuuridele, et presidenti hoitakse olukorraga kursis.
Meenutas mulle 21. sajandi terrorirünnakuid
Sõltumata sellest, kes selle taga oli, meenutasid sündmused Moskva kontserdimajas 21. sajandi suuri terrorirünnakuid Venemaal.
Viimati toimusid Venemaal massilised terrorirünnakud siis, kui Vene väed võitlesid Tšetšeenias separatistidega.
2002. aastal võtsid tšetšeeni võitlejad Moskva teatris pantvangi umbes 800 inimest. Kui Vene eriüksuslased kaks päeva hiljem hoonesse tungisid, hukkus 129 pantvangi ja 41 tšetšeeni võitlejat, kellest valdav enamus sai mürgituse Vene vägede kasutatud mürkgaasis.
Kaks aastat hiljem ründasid tšetšeeni võitlejad Lõuna-Venemaal Beslanis kooli ja võtsid sadu pantvange, vahendas AP. Ka see lõppes kaks päeva hiljem veresaunaga, milles hukkus üle 330 inimese, kellest umbes pooled olid lapsed.
