Vsevolod Jürgenson: Euroopa vajab majanduslikku iseseisvumist

0
168

Koroonaviirus on paljastanud Euroopa riikide nõrkuse, millele küll ka varem on vihjatud, ent mille tappev mõju on kriisitingimustes selgelt välja joonistunud.

Haigus, millest tervenemiseks vajame tõhusat ravi, on halvav sõltuvus Hiinast, Indiast ning muudest odavtootmismaadest. Praegune olukord kinnitab, et kohe, kui normaalsed tarneahelad saavad häiritud või hiinlaste globaalsed ambitsioonid peaks kammitsema kaupade liikumist, on vana maailm haledalt käpuli.

Hiina mõju pole müüt.

Tootmise üleviimine Aasiasse on toimunud juba aastakümneid. Üksnes kasumi kasvatamisele mõtlevatele ettevõtjatele on ju savi, kus maailma nurgas nende poolt pakutavad vidinad kokku pannakse ning millisest riigist pärit komponente selleks kasutatakse. Tähtis on üksnes odav tööjõud ning võimalus maksudest hoiduda. Selles osas on aga Hiina, India ja Kagu-Aasia riigid tõeline paradiis, kus orjatööd ning lapstööjõudu kasutades, võib säästa miljardeid.

Koroonakriis näitas, mis juhtub, kui Hiinast ühtäkki kaupu kätte ei saa, tõestas, kui põdur on vana maailma majanduse tervis, millele odavmaade pakutud võimalused on avaldanud sama laastavat mõju nagu igapäevane peekoniõgimine arvutisõltlase füüsilistele võimetele.

Aga kui tõsiselt rääkida, siis on Euroopa käsist-jalust seotud Hiina turuga ning kohalikud õnnekütid ja lobistid annavad elu eest hagu, et teha meile selgeks, kui nunnu on Huawei või innovaatiline Tallinn-Helsinki tunneli rajamine Hiina kapitali toel.

Globaalne kaubavahetus versus keskkond.

Koroonakriis on lükanud keskkonnateemad tahaplaanile, ent oht kliimamuutusteks pole kusagile kadunud. Hoidudes äärmuslikust hüsteeriast, peaksime jätkama tasakaalustatud diskussiooni, kuidas oleks võimalik senist elukvaliteeti laias laastus säilitades ning inimeste tarbimisharjumusi võimalikult vähe mõjutades, keskkonnareostust ohjeldada. Üheks selliseks meetmeks on tootmise tagasitoomine Euroopasse ning seda kolmel põhjusel: kõigepealt selleks, et vähendada vana maailma sõltuvust; teiseks, et kahandada ülipikkadest kaubavedudest tulenevat keskkonnasaastet ning kolmandaks, et hakata tootmises kasutama loodussõbralikke tehnoloogiaid, sest Hiinas ega Indias ei austata keskkonnanorme, mida Euroopas peetakse enesestmõistetavaks.

Euroopa Liit tunnistab globaalse majanduse ohte.

Ameerika on alustanud taasiseseisvumist, vabanemaks Hiina majanduslikust diktaadist. Tundub, et lõpuks on liigne sõltuvus Hiinast ja Indiast pannud tegutsema ka Euroliidu ametnikud.

Hiljuti avaldas oma häiritust Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova. Tema mure johtus, nagu ta väljendus, Euroopa morbiidsest sõltuvusest Hiinast ja Indiast tarnitavatest farmaatsiatoodetest. Asepresidendi lubadus, et hinnatakse ümber tarneahelad ja püütakse neid mitmekesistada, tootes ideaalis nii palju kui võimalik Euroopas, väärib tähelepanu. Kas tõesti jõuab eurobürokraatia ajudesse tervendav idee tuua mujale küüditatud tootmine kodutanumale tagasi, sest muidu jäämegi hädaolukordades müts peos Aasia värava ette kerjama? Elame näeme!

Euroopa peab taasiseseisvuma.

Euroopal on vaja kriisist väljudes rakendada meetmed tootmise odavtööjõu maadest tagasitoomiseks, olgu selleks siis tollitariifide rakendamine, mida kasutab Ameerika või riigipoolsed suunatud toetused, ehk mõni kolmas võimalus. Kindlasti ei tohiks see tulla töötajate palkade ning heaolu arvelt.

Euroliidu solidaarsust saaks lisaks paljusõnalistele deklaratsioonidele demonstreerida aga sellega, kui kehtestatakse ühtsed palgatasemed kõigis liikmesriikides. Alles siis saame hakata rääkima ausast konkurentsist tööjõuturul.

Valmistudes kriisist väljumiseks, ei teeks ka Eestile paha, diskuteerida võimaluste üle majandust ergutada. Kindlasti ei sobi selleks raha loopimine Bolti ahju, kuhu juba aastaid kaob nii investorite kapital kui ka pangalaenud. Mõistlik ei tundu ka panustamine õlitehasesse olukorras, kus nafta hind maailmaturul on langenud alla 15 dollari barrelist, samas kui põlevkiviõli tootmine jõuab napilt nulli hinnal vähemalt 45 dollarit. Kuid tunnustades meie valitsuse tarkust, olen kindel, et majandust ergutavad ning odavtööjõumaade mõjust lahtisiduvad lahendused leitakse.

Vsevolod Jürgenson,
Mustamäe Linnaosakogu liige 

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist, mõttetusi ja halvustamist.

(!) NB! (!)

  • Iga kommenteerija vastutab oma kommentaari sisu ees.
  • Teata kindlasti toimetusele sobimatust kommentaarist
  • Rahvuslane.ee ise ei toimeta kommentaare. Artiklile lisatud kommentaari eest vastutab kommentaari autor, kes on ühtlasi ka selle kommentaari avaldaja.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta ühegi kasutaja poolt lisatud kommentaari ega selle sisu eest.
  • Rahvuslane.ee ei vastuta oma kodulehel olevate lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada.