Rootslastel ja poolrootslastel pole lubatud kandideerida. Nii võib kokku võtta Ikea suvise tööampsu Karlstadis. Mööbligigant on pöördunud valla ja tööhõiveameti poole värbamisprotsessi tarvis, kuhu on oodatud vaid välismaal sündinud inimesed.
“Idee seisneb selles, et nad tahavad Ikeas mitmekesisust. Sellega me neid aitamegi,” ütleb Samnyttile linna tööhõivekonsultant Iréne Mattsson.
Anna on töötu ja elab Karlstadis. Tänavu veebruari alguses saab ta pakkumise, et Ikea kaubamaja otsib tulevaks hooajaks mitu suvetöölist. See on sõnum, mille üle ta esmapilgul rõõmustab.
“Imeline, ma arvasin,” ütleb Anna Samnyttile.
Töötu Karlstadi naine tunneb, et suvetöö Ikeas sobiks talle suurepäraselt. Tal on eelnev poekogemus ja ta näeb võimalust tööturul kanda kinnitada. Ta soovib väga tööd leida.
„Otsin tööd üle kogu Rootsi. Ma ei ole see, kes istub ja mõtleb, et mul pole julgust alustada. Kui leian töö, kolin homme sinna, kus töö on,” räägib Anna.
Sündinud vales riigis
Kui Anna aga reklaamitavate Ikea töökuulutuse kohta rohkem teada saab, saab ta pettumuse osaliseks. Ta ei ole teretulnud Ikeasse kandideerima. Põhjus on selles, et ta on sündis vales riigis.
Töökohad on Ikea, Rootsi tööameti ja Karlstadi valla koostöös välja kuulutatud nn “karjääriteeks” ning nõuete kohaselt peab kandideerija olema “välismaal sündinud”, et temaga arvestataks.
Anna on sündinud Rootsis, mistõttu ta väljakuulutatud ametikohtadele kandideerida ei saa.
Teade valmistab Annale pettumuse.
“See on masendav, kui tunnete, et teil on nii palju anda. Ma ei taha endaga kiidelda, aga olen andekas inimene. Ma olen terve mõistusega. Ma ei saa aru, miks on tööd täiesti võimatu saada,” ütleb Anna Samnyttile ja nendib:
“See ajab mind nii närvi!”
Suur huvi suvetöö vastu
Iréne Mattsson on Karlstadi valla tööhõiveameti tööjuhendaja. Ta on üks kahest kontaktisikust, keda mainitakse Ikea välismaa taustaga inimestele suunatud töökuulutustes.
Teadetes on kirjas, et tegemist on “ajutiste suvetööga”, kuid töönõustaja nimetab nelja väljakuulutatud töökohta hoopis praktikakohaks.
“See on kaheksanädalane praktika, kus õpid tundma Ikeat, nii tööd kui ka head toitu,” selgitab ta.
Iréne Mattssoni sõnul on nelja suvetöö vastu olnud päris suur huvi.
“Infotunnil oli kohal umbes 24 inimest, kui Ikea rääkis meile töökohtadest ja sellest, mis tunne on Ikeas töötada,” räägib ta.
“Ikea tahab mitmekesisust”
Iréne Mattsson ütleb, et just Ikea on avaldanud soovi, et vald ja tööhõiveamet aitaksid neil leida mitte-rootslasest töötajaid.
“Idee on selles, et nad tahavad Ikeast vaheldust. Sellega me neid aitamegi,” sõnab ta.
Kas te ei näe selles midagi diskrimineerivat?
“Ei, ei, absoluutselt mitte.”
Kui Ikea oleks öelnud, et nad tahavad ainult rootsi, blondi ja sinisilmseid töötajaid, kas oleksite aidanud?
“Vaatame, mida ettevõte otsib, ja proovime siis võimalusel koostööd teha.”
Pärast seda keeldus Iréne Mattsson Samnytti lisaküsimustele vastamast .
“Nagu laks näkku”
Anna tunneb, et teda on etnilise päritolu tõttu diskrimineeritud. Ta peab valeks, et Ikea kohtleb teda teistmoodi, kuna ta on rootslane, ja et töötutele, kes pole sündinud välismaal, peaksid olema ka programmid.
“Ma ei saa isegi tööle kandideerida. Mida need inimesed täpsemalt teevad? Kas see on isegi seaduslik? Kas neil on lubatud seda teha? See on nagu laks näkku,” ütleb ta.
“Nad kirjutavad konkreetselt, et pead olema välismaal sündinud. Mis kisa oleks tehtud, kui oleks kirjas, et kandideerida saavad ainult rootslased.”
“See hirmutab mind”
Anna ütleb, et mõtles viimaste nädalate sündmustele enne, kui Samnyttiga ühendust võttis.
“See tuleb avalikustada. Seda tuleb rääkida. See ei saa niimoodi olla,” õhkab ta. Samas kardab ta valla kättemaksu tema arvates vale probleemi rääkimise eest.
“See hirmutab mind veelgi rohkem,” ütleb Anna.
Anna pärisnimi on muudetud. Samnytt on võtnud ühendust ka Karlstadi valla tööhõiveameti üksusejuhi Malin Rådmaniga ning suhelnud Rootsi Ikea kommunikatsiooniosakonnaga. Ikea pole veel meie küsimustele vastanud.
