Mitmed ametiühingud nõuavad, et Rootsi riiklik statistikaamet hakkaks koguma statistikat inimeste nahavärvi kohta. Nii saaks “strukturaalset rassismi” jälgida.
Uus nõue “võrdõiguslikkuse andmete” registreerimiseks, nagu nad seda kutsuvad, tuleb ametiühingutelt Kommunal ja Vårdförbundet ning kultuuritöötajate ametiühingult DIK.
“Juurte vaatamine (kus inimene ja tema vanemad on sündinud) annab teatud teavet. Kuid see ei anna tervikpilti ja tähendab, et paljud inimesed, kes on oma nahavärvi tõttu rassismi ohvrid, jäetakse tähelepanuta,“ kirjutavad nende ametiühingute esindajad Expressenis.
Ametiühingud soovivad, et Rootsi statistikaametile antaks ülesanne “nahavärviga seotud statistika pidamine, et võidelda diskrimineerimisega”.
Diskrimineerimis ombudsmanile (DO) tuleks samuti anda “eriülesanne analüüsida nahavärvil põhinevat rassismi ja pakkuda välja meetmeid” ning ametiühingute hinnangul tuleks sundida suuremaid riigi tööandjaid koguma “võrdõiguslikkuse andmeid”.
«See on suurepärane idee, et kõiki tuleks kohelda võrdselt ja et me peaksime tööturul olema sõltumata nahavärvist. Kuid see pole reaalsus,” ütleb Rootsi Omavalitsuste Liidu esimees Malin Ragnegård Göteborgs-Postenile .
Võrdõigusminister Paulina Brandberg aga nendib, et sellist statistikat pole põhjust pidada, sest see võib süvendada “segregatsiooni”. Ta arvab, et see võib viia näiteks selleni, et inimesed otsustavad mitte elada piirkondades, kus on palju teistest rahvustest inimesi.
Allikas: Göteborgs-Posten , Fria Tider , Kansalainen
