Ühe suurpere ema saadetud kiri õiguskantslerile, presidendile ja riigikogu esimehele:
Tere!
Olen väikelinnas elav suurpere ema ja vaatan praegu riigis toimuvat suure kurbustundega.
On tekkinud plaan kodumaa tolm jalge alt pühkida, et lubada oma lastele inimväärset elu, sest on väga raskeks läinud ja seda suuresti tänu valitsuse otsustele.
Poliitik elab täna ilma häbita ja ilma auta. Poliitik lihtsalt tegutseb ja inimesed on tema jaoks lihtsalt numbrid. Poliitikut ei huvita, et inimene ei saa tema süü tõttu majanduslikult hakkama.
Miks?
Sest poliitik teeb karjääri ja tema ei mõista ega saagi mõistma, mis tunne on elada miinimum-palgaga, sest tema ei pea virelema.
Miks on nii, et suurperedele juurde antud suurperetoetust oli vaja kärpida, kuigi põhiseaduse järgi on suurpered riigi erilise hoole all?
Ei tunne absoluutselt, et riik kuidagi eriliselt minu ja ka paljude teiste suurperede eest hoolt kannaks. Reformierakonna otsuste tõttu on minu perel hoopis raskemaks läinud ja minu maj. seis on muutunud nii halvaks, et peale arvete maksmist jääb elamiseks 10€. Jah, ei lugenud valesti- 10!!!! eurot.
Ei ole meie omavalitsuses seda tööd ka nii varnast võtta ja suures hädas olen sunnitud kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust küsima. On häbi ja ebaõnnestumise tunne, sest tunnistan, et ei saa hakkama, aga lükkan süükoorma valitsuse kaela, sest nende vastuvõetud otsused on minu (ja ilmselt veel väga paljud suurpered) nii kaugele viinud.
Miks oli vaja ära lõpetada tasuta ühistransporti?
Väga paljude inimeste jaoks oli/on ühistransport ainus ühendus keskustega. Ka minul, kes ma ei oma autot, oli tasuta ühistransport ainus viis teise linna tööle saada. Ühistransport läks tasuliseks ja lisaks muudele asjaoludele mina pidin tööst loobuma, sest niigi miinimumpalka saades ei tahtnud seda sõidu peale raisata. Tõesti- Tallinnlastel on hea võimalus sõita, aga kahjuks on ka nii, et maainimestel pole võimalik isegi raha eest sõita, sest ühistransporti lihtsalt ei liigu..
Miks ehitatakse ediselt Rail Baltikat kui riigil on raske ja oleme sisuliselt pankrotis?
Miks Eesti toetab teisi riike, kui meie majanduslik seis on nii halb? Esmalt tuleks hoolisteda oma rahva ja eest ja siis kaugemaid aidata..
Mis oleks minu ettepanekud?
1. Maksumaksja taskust riigi puudujääkide klattimine peab lõppema!
On ütlus, et maaslamajat ei lööda. Täna on Eestis suur osa inimesi “maaslamajad”.
Ei ole lihtsalt enam raha, mida riigile maksta. Koguaeg tuleb mingisuguseid ajuvabasid ja läbimõtlematuid makse juurde ja see käib lihtinimesele juba ammu üle jõu. Hüved järjest kaovad, maksud suurenevad ja lõpeks pole enam paki makaronide jaoks ka raha.. AITAB KÜLL!
2. Eestile ei ole vaja 101 riigikoguliiget.
Kõik riigikoguliikmed ei pea saama kõrget palka. Täna on Eestis riigikoguliikme palk 5979 eurot ja 95 senti.
Tavaliikme palk võiks olla miinimum või siis Eesti keskmine, sest praegu on tõesti poliitikuks olemine karjäär ja nagu näha on, siis ei pea isegi tööd tegema ja kohal käima, et seda raha saada.
3. Nõunikel ei pea olema nõunikke.
Kes on kliimaminister? Mille eest ta seisab- mitte ei saa aru? Samas, palka saab kenasti.
Eesti ei saa endale täna lubada erinevaid uusi ministreid uute (jaburate) ametinimetustega. Maksumaksja raha laristamine peab lõppema!
4. Nursipalu ei ole vajalik.
Meil ei ole vaja suuremat NATO jalajälge (Nursipalus NATO autode pesemiseks puurkaevu rajamiseks on kohe rahastus võtta, aga inimestel puudub täna paljudes väiksemates kohtades joogivee võimalus).
5. Maamaksu tõstmine on jabur.
Selle asemel võiks uurida KOV-des toimuvat korruptsiooni (Miks on väikestel valdadel 2 abivallavanemat? Miks saab volikogu esimees vaba päeva eest täispalga?).
6. Miks vajab Eesti automaksu?
Eestlane ei kasuta täna autot lõbu pärast. Auto on praktiline abivahend saama punktist A punkti B. Maainimesele põhjustab automaks täielikku äralõigatust “muust maailmast”. Lapsed ei saa kooli, ise ei saa tööle ja toidupoodi jne. Miks ei säästeta puudega inimesi, suurperesid automaksust? Suurperedel on kulutusi üle pea ja auto on ka neile väga oluline tarbeese.
Puudega inimesed on samuti unarusse jäetud.
Puudega last hooldav vanem on sisusliselt nurka surutud, sest laps vajab hoolt ja ravimeid, aga tööl käia ei saa ja riigipoolne toetus on ka nalja tegemine..
Paljud puudega inimesed ei saa ettenähtud ravi kasutada, sest raha ei ole. Kuu lõpus võetakse elamiseks laenu, et see kuu alguses, pensionipäeval, ära maksta..
Eestlane on täna hädas ja seda tuleb muuta!
