Alternatiivmeediat kasutav elanikkond ei pööra traditsioonilisele peavoolumeediale selga. Vastupidi, nad otsivad uudiseid peavoolu ajalehtedest rohkem kui ülejäänud elanikkond. Taani Aarhusi ülikooli uuringu kohaselt pole nad ka teistest vähem haritud, mida aga tihti väidab nn peavoolumeedia.
“Uuring ei toeta väidet, et alternatiivmeedia kasutajad isoleerivad end niinimetatud “filtrimullidesse”, kus nad ei puutu üldse kokku peavoolumeedia sisuga,” ütleb uuringu autor ja doktorant Miriam Kroman Brems, kes on Aarhusi ülikooli meediauuringute ja ajakirjanduse osakonnast.
Ta märgib, et see on kooskõlas varasemate alternatiivmeedia kasutajate uuringute tulemustega nii Saksamaal kui Rootsis.
Uuring põhineb Taani täiskasvanud elanikkonna esinduslikul valemil ning selles uuritakse nii vasak- kui ka parempoolse alternatiivmeedia kasutamist ja selle kasutajaid.
“Tulemused viitavad sellele, et nii vasak- kui ka parempoolse alternatiivmeedia kasutajad on ideoloogiliselt vasak- või parempoolsemad kui ülejäänud elanikkond. Uuring aga ei näita, et kasutajad võtaksid keskmiselt äärmuslikke ideoloogilisi seisukohti,“ ütles Miriam Kroman Brems.
Uuring näitab, et alternatiivmeedia kasutamine on levinum meeste, vanema elanikkonna ja riigist vähem privilegeeritud piirkondades, mis asuvad riigivõimust geograafiliselt kaugel.
«Paljusid võib üllatada tõsiasi, et uuringute järgi puudub selge seos alternatiivmeedia kasutamise ja haridustaseme vahel. “Teisisõnu tundub, et alternatiivmeedia meeldib inimestele kõigis haridustasemetel,” ütleb Miriam Kroman Brems.
Samuti näitab uuring, et alternatiivmeedia kasutajad on poliitikast väga huvitatud.
“See on huvitav, sest see on omadus, mida me tavaliselt seostame ideaalse kodanikuga.”
Uuring näitab, et alternatiivsete uudisteallikate kasutajad ei vasta stereotüübile “äärmuslastest”, kes isoleerivad end omaenda “filtrimullidesse”.
«Ma ütleks, et Taani kontekstis pole põhjust liigseks muretsemiseks. Tulemusi tuleb mõista Taani meediasüsteemi eripärast lähtuvalt, sest üldiselt on Taanis uudistemeedia vastu suur usaldus, tugev avaliku teenindamise traditsioon ning avalik debatt jätab ruumi ka neile. vaadetele, mida peetakse äärmuslikeks,“ ütleb Miriam Kroman Brems.
Ta jätkab:
“Seega võib eeldada, et pilt võib olla teistsugune teistes riikides, kus näiteks üldine usaldus peavoolumeedia vastu on nõrgem, kus avaliku teenistuse traditsioon pole nii tugev ja kus äärmuslikud vaated on sageli avalikkusest kõrvale jäetud, nagu näiteks avalik arutelu.”
Allikas: Fria Tider
