Eesti ja Ukraina politseijuhid arutasid Kiievis koostööd ja politsei arendamist

0
Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Märtsi esimesel nädalal kohtus Politsei- ja Piirivalveameti juhtkond Kiievis Ukraina ametikaaslastega, et arutada koostööd, sisejulgeoleku toimimist sõjaolukorras ning avada Ukraina politsei arendamise projekt kolmes oblastis.

PPA peadirektor Egert Belitševi sõnul liidavad kriisid inimesi, organisatsioone ja riike.

„Politsei- ja Piirivalveameti koostöö Ukraina kolleegidega ei alanud sõjaga ning ühine tegutsemine ja tihe suhtlus on Venemaa rünnaku tõttu veelgi olulisem.  Me toetame Ukrainat ja pakume reaalset abi vahendite ja oskuste näol. Samas soovime ka ise õppida Ukraina partnerite kogemusest, kuidas korraldada politseitöö ning inimeste turvalisuse tagamine sõjaolukorras,“ ütles peadirektor.  

Nädalapäevad kestnud visiidil kohtusid Eesti politseijuhid Ukraina partneritega mitmetes tööliinides sh piirivalve, kriminaalpolitsei ja politseiharidus. Samuti kohtuti USA partnerite ja Eesti suursaadikuga Kiievis. Veel külastati rindepiirkonda ning kohalikke politseiüksusi.

Ametliku alguse sai ka Eesti ja Ukraina politsei rahvusvaheline koostööprojekt Kirovogradi, Tšernigivi ja Žõtomõri oblastite politsei juhtimise uuendamiseks. Eesti jagab oma kogemust nende regioonide politsei arendamisel, et aidata tõhustada võitlust kuritegevusega ja tõsta elanike turvatunnet ning usaldust politsei vastu. Projekti käigus valmivad ukrainakeelsed õppematerjalid ning esimene grupp Ukraina politseijuhte saabub Eestisse koolitusele mais.

„Kaasaegne politseiorganisatsioon, mida inimesed saavad usaldada, on tark, aus ja julge ning need väärtused peavad peegelduma ka organisatsiooni sees ja selle juhtimises. Töötame selle nimel, et ühisel projektil oleks Ukrainas juba käimasolevatele reformidele oluline mõju ning saaksime oma kogemusega aidata tugevdada nii politsei usaldusväärsust kui siseturvalisust nendes regioonides,“ ütles Belitšev.

Ukraina riikliku politsei ülem Ivan Vyhivskyi (Võhivskõi) rõhutas, et politseitöö tingimused on väga keerulised, kuna on üsna mitu ülesannet lisandunud: kodanike evakueerimine, territooriumite demineerimine, sõjakuritegude menetlemine ja riigikaitse. „Teie toetus ja teie projekt on äärmiselt olulised meie jaoks, kuna selle kaudu saame õppida seda, mida saab kohe kasutada,“ – ütles Ivan Vyhivskyi.

Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk, kes samuti võttis projekti avamisest osa, juhtis tähelepanu sellele, et Ukraina partnerid ja sõbrad Eestis pole olukorda kunagi vaikselt jälginud. „Vastupidi, oleme alati Ukrainat toetanud ja andnud igakülgset abi. Eesti oli üks esimestest riikidest, kes toetas ja aitas Ukrainat nende õudsade sündmuste algusest. Loodan, et me kõik oleme nende kahe aastaga tugevamaks muutunud,“ – sõnas Kolk.

Kirovogradi, Tšernigivi ja Žõtomõri oblastid koos on territoriaalselt võrreldavad kahe Eestiga. Enne sõja algust elasid seal rohkem kui kolm miljonit inimest.

Koostööprojekti ettevalmistamine algas 2019. aastal ja katkes Vene Föderatsiooni rünnaku tõttu Ukraina riigi vastu.

Eesti ja Ukraina ühisprojekti elluviimist toetab ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.