Hispaania, Iirimaa, Sloveenia ja Malta liidrid sõnasid, et on valmis tunnustama Palestiina riiki kui “ainsat viisi rahu ja julgeoleku saavutamiseks” sõjast räsitud piirkonnas.
Neli liidrit kohtusid reedel Brüsselis toimunud tippkohtumise ajal, et arutada oma “valmidust tunnustada Palestiinat”, lisades, et nad on valmis tunnustama Palestiinat, “kui see saab anda positiivse panuse ja tingimused on sobivad”.
“Oleme nõus, et ainus viis püsiva rahu ja stabiilsuse saavutamiseks piirkonnas on rakendada kahe riigi lahendust, kus Iisrael ja Palestiina elavad rahus ja turvaliselt kõrvuti,” seisab nelja liidri ühisavalduses.
Sloveenia peaminister Robert Golob ütles pärast tippkohtumist, et tema arvates saab “järgmisel nädalal” palju ära teha, et tugevdada poliitilist toetust Palestiina riigile ÜRO-s. Golob lisas, et on “kindel”, et hetkeni, mil tingimused on “küpsed” uue valitsuse moodustamiseks Palestiinas, võib olla “mõne nädala, võib-olla kuu” kaugusel.
Üheksa EL-i 27 liikmesriigist tunnustavad praegu palestiinlaste õigust rajada riik nn 1967. aasta piiride äärde, mille hulka kuuluvad Jordani Läänekallas, Gaza sektor ja Ida-Jeruusalemm.
Malta ja idapoolsed riigid, nagu Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Rumeenia ja Slovakkia, on tunnustanud Palestiina õigust riigile alates 1988. aastast. 2014. aastal tunnustas Rootsi esimese liikmesriigina ühepoolselt Palestiina õigust iseseisvusele EL-i liikmena.
Sloveenia peaminister kinnitas, et kohtumisel osales ka Belgia valitsuse esindaja, keda peetakse Palestiina omariiklusvõitluse järjekordseks vankumatuks toetajaks.
Belgia on praegu EL-i Nõukogu eesistujariik, mistõttu tõenäoliselt ei suuda ta selliseid deklaratsioone allkirjastada.
Kuigi Euroopa Liit toetab niinimetatud kahe riigi lahendust – mis annaks palestiinlastele oma riigi – ja on palestiinlastele suurim rahastaja, pole ta veel üksmeelselt Palestiina riiki tunnustamist.
“Arutelu Palestiina tunnustamise üle ei olnud päevakorras,” selgitas Euroopa Ülemkogu president Charles Michel reedel.
“Aga ma ütlen teile, mida ma sellest arvan. Ma arvan, et kui mõte on alustada mingisugust protsessi, et võtta arvesse mõlema poole – näiteks Palestiina omavalitsuse ja Iisraeli – võimalikke tegevusi, võib see olla kasulik protsess.”
Hispaania ja Iirimaa juhivad Palestiina tunnustamist ELis
Alates Gaza sõja puhkemisest on nii Iirimaa kui ka Hispaania korduvalt väljendanud oma valmisolekut tunnustada Palestiinat ning on püüdnud karmistada ELi seisukohta Iisraeli suhtes seoses ebaproportsionaalselt suure inimohvrite arvuga Gazas.
EL-i 27 liidrit nõudsid neljapäeval esimest korda pärast Iisraeli ja Hamasi vahelise sõja puhkemist üksmeelselt Gazas relvarahu.
Hispaania peaminister Pedro Sánchez lubas mullu novembris, et tema äsja moodustatud valitsus seab Palestiina iseseisvuse tunnustamise üheks välispoliitiliseks eesmärgiks.
Reedel pärast Brüsseli tippkohtumist kõneledes andis Sánchez ajakirjanikele mõista, et Hispaania soovib pigem astuda ühte sammu teiste EL-i riikidega, kui tunnustada ühepoolselt Palestiina riiki, kuigi on selle ideega varemgi flirtinud.
“Tahame selle sammu astuda ühiselt. See on otsustav samm püsiva rahu aluse loomisel,” ütles ta ja lisas, et EL peaks hoolikalt “kalibreerima” selle sammu astumiseks õige hetke.
Sánchez märkis ka, et tõsiasi, et neli liidrit esindasid poliitilise spektri erinevaid külgi – Hispaaniat ja Maltat valitsevaid vasaktsentristlikke parteisid, Sloveenias Liberaalipartei ja Iirimaa paremtsentristlikku partei – näitab, et on olemas lai poliitiline vaade. üksmeel, et Palestiina tunnustamine on tulevase rahuprotsessi jaoks hädavajalik
Veebruaris kinnitas ka Iiri peaminister Leo Varadkar, et rühm liikmesriike peab läbirääkimisi Palestiina ametliku tunnustamise üle, et Gaza sõja lõppedes oleks “võrdväärsemad läbirääkimised”.
