Kas demokraadid saaksid kehtestada seadusi, mis diskrimineerivad rumalust ja piiravad idiootide osalemist ühiskondlikus tegevuses? Selle provokatiivse küsimuse esitas Poola poliitikakommentaator Grzegorz Górny.
Vana-Kreekast pärinev mõiste “idioot” viitas isikutele, kes keskendusid ainult oma eraelule ja kellel polnud huvi poliitika ega ühiskondlike asjade vastu ning keda peeti seetõttu asjatundmatuteks.
Kaasaegses demokraatias esitavad “idioodid” – ühiskonnaelu ja poliitika suhtes ükskõiksed, kuid siiski oma kodanikuõigusi valimistel teostavad – ainulaadse väljakutse. Nähtus on tekitanud arutelu selle üle, kas on mõistlik lasta teadmatul inimestel hääletamise teel tulevasi otsuseid mõjutada.
Bulgaaria püüdis seda probleemi lahendada 2016. aastal, kui tehti muudatusi valimisseaduses, et kaotada hääleõigus kodanikelt, kes kahel järjestikusel sama tüüpi valimistel hääletamisest hoiduvad. Need isikud kustutatakse hääleõiguste registrist, kuid nad saavad oma hääleõiguse tagasi taotleda ümberregistreerimist. Selle meetme eesmärk on julgustada kodanike kaasamist ja kaudselt välja juurida mittehuvitatud või mitteteadlikud isikud.
See lahendus aga ei lahenda põhiprobleemi, mis on seotud teadmata valijate valimistel osalemisega. Tšehhi Konservatiivse Partei juhi Jan Kubalcíki ettepanek pakub uuenduslikku lähenemisviisi, mille kohaselt peavad kodanikud enne hääletamist läbima põhiteadmiste testi.
Kümnest küsimusest, mille arvuti valib juhuslikult tuhande küsimuse hulgast, koosneva testi eesmärk on jätta otsustusprotsessist välja need, kel pole piisavaid poliitilisi ja üldhariduslikke teadmisi. Kriitikud väidavad, et see meetod diskrimineerib väheteadlikke, tekitades küsimusi selliste meetmete õigluse ja praktilisuse kohta.
Hoolimata konservatiivse partei pikaajalisest kohalolekust Tšehhi poliitikas ei ole see veel saavutanud märkimisväärset seadusandlikku mõju ning Kubalcík tunnistab, et tema ettepaneku vastuvõtmise tõenäosus on väike.
See jätkuv dilemma toob esile võitluse haritud valijaskonna tagamise ja kaasavate demokraatlike põhimõtete säilitamise vahel, sundides ühiskondi mõtlema, kas nad on valimisaktiivsuse osas tõepoolest “idiootide meelevallas”.
Allikas: Remix
